1. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Põhjus, miks praegu ei suudeta müüa, on nõudlus. Võib öelda, et sageli ei ole võtmeküsimus finantsprobleemides. Võite raha saada ja oma kohustusi edasi lükata, aga võtmesõna on turg tagasi saada ja hakata müüma,“ rääkis Josing täna alanud ehitusmessil Eesti Ehitab 2009.

Josingu sõnul ei ole Eesti tarbijate finantsseis täna katastroofiline, kuid kindlustunne tuleviku suhtes on siiski langenud, mis teeb müügi raskeks. „Oodata ei ole siin midagi, müüa on raskem, aga müüa tuleb,“ soovitas ta tungivalt ning lisas, et müüki võib edendada tihedam suhtlus otsetarbijaga, tuleb olla nutikam leidmaks just need kaubad, mida muutunud maailmas elav tarbija vajab.

„Äkki hakkab elektrit säästma, keskkonda säästma, mõtleb ökonoomsuse peale ehk mõelge, mis oleks need nišid, mis lähevad peale,“ selgitas Josing. Teise olulise märksõnana ehitusettevõtjatele ja ka kõikidele teistele tootjatele tõi ta välja eristumise kõikidest teistest sadadest ja tuhandetest tootjatest, kes toodavad ja müüvad sama otstarbega kaupa. Püüdke silma jääda, soovitas Josing.

Ta selgitas, et tarbijate inflatsiooniprognoosi kohaselt ootab klient järgmisel 12 kuul hindade langust. Varasema suure palgakasvu situatsioonis oli tarbija optimistlik ning hinnatõusuga nõus, kuid praegu on just hind müügiargumendiks. Josing kiitis ettevõtjaid, kes on seda päris hästi tajunud. Tema sõnul on näiteks ehituses 60%, tööstuses 38% ja kaubanduses sama paljud nõus hinda langetama küsitletud järgmise kolme kuu perspektiivis.

„Möödas on need ajad, kus üks mees hoiab labidat ja kaks vaatavad pealt,“ sõnas Josing ning rõhutas efektiivsust.

Ehitusettevõtjatele soovitas konjunktuurinstituudi direktor pöörata rohkem tähelepanu remondi- ja renoveerimistöödele. „Rasketel aegadel on inimesed ebakindlad ega taha investeerida kinnisvarasse,“ lisas Josing ning nentis, et neid, kes tahavad oma vana kodu remontida või kõpitseda, on küll vähe, kuid neid siiski on. Kui 2007. aastal tahtis oma korterit või maja remontida 40% inimestest, siis sel aastal on see umbes 28%.

Oma ettekandes rõhutas Josing, et praegu ei saa väga kindlalt öelda, millal läheb paremaks, kuid kunagi läheb kindlasti. Josing selgitas, et Eesti majandus on üles ehitatud mitte millestki ehk tühjusest ning praegu on meil alles paljugi sellest, mis määrab riigi konkurentsivõime nagu näiteks seadusandlus, ärikliima, turumajandus. „Ellu jääb see, kel on hea äriplaan ja kes hoolivad oma klientidest,“ pani Josing kuulajaid mõtlema.

Viimastel aastatel tohutu kiirusega kasvanud ehitustööde maht on nüüdseks mõõdukalt taandunud, sama lugu on Josingu sõnul ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega. Buumi taga oli soodne finantskeskkond, rõhutas konjunktuurinstituudi direktor. „Rootsi pangad võivad endale rinnale patsutada ja öelda, mina tegin, mina tegin,“ ütles Josing ning nentis, et valitsus ja keskpank ning konjunktuurinstituut rääkisid juba ammu ülekuumenemisest ja laenubuumist, mis ei või lõputult jätkuda. „Olin nagu kuri emme, kes televisioonis hoiatas, et mõelge enne laenu võtmist,“ lisas ta. Praegust olukorda, kus laenu antakse välja umbes kolm korda vähem kui buumiaastatel, nimetas Josing normaalseks ning tõdes, et 2006 ja 2007 aastate olukord ei tule nii pea tagasi, sest see pole Eesti jaoks jätkusuutlik.

Josing prognoosis, et töötuse kasvus saab pöördepunktiks olema 1. juuli, kui jõustub uus töölepinguseadus ning koondama saavad hakata need, kes siiani on kuidagi välja venitanud, sest neil pole olnud võimalust praeguse seaduse kohaselt koondamishüvitist maksta.

Autor: Haldusuudised.ee