8. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarmo Varik, Slops OÜ juhatuse liige "Puidu ja kipsi, mis tekivad sisetööde tegemisel, viime me Koplis asuvasse Slopsi ehitusjäätmete vastuvõtu kohta, ülejäänud sodi, ka ohtlikud jäätmed, Suur-Sõjamäele," rääkis Risto Randla ehitus- ja paigaldustöid tegevast Actio Ehitusest. "Järelejäänud värvid, mida saab edasi kasutada, juhul kui toon järgmisele kliendile sobib, paneme lattu seisma," lisas ta.

Väikeste objektide puhul pole sorteerimist vajagiRandla ei näe sorteeritud ja mittesorteeritud materjali äraandmisel olulist hinnavahet. Sorteeritakse pigem eesmärgiga materjali kokku hoida ja säästlikult kasutada.

Actio Ehitus tegutseb enamasti väikestel objektidel ja näiteks 200-00 m2 sisetööde puhul annab Randla sõnul päris täpselt materjalikulu välja arvutada, nii et jääke ei jäägi.

Jõelähtme prügila eterniiti vastu ei võta

"Suurem sodi on hoopis kattepaberid ja teibid. Eks nende jäätmetega on sõitmist ja sebimist, aga muidu Tallinnas ja Harjumaal jäätmetest lahtisaamisega probleeme pole," sõnas ta. "Seevastu mujal Eestis on vist raskem. Mullu ehitasime Kuusalus ja kõige lähem jäätmete vastuvõtupunkt asus Jõelähtmes. Seal aga ei tahetud eterniiti vastu võtta."

Ehitusprahist lahtisaamine jääb sageli alltöövõtjate ülesandeks. Eero Rändla Eston Ehitusest kinnitas, et nemad peatöövõtjatena ise jäätmete äraandmisega ei tegele, see ülesanne on lepingus alltöövõtjatega fikseeritud.

Jäätmete mahud on vähenenud kolm korda

Slops OÜ juhatuse liikme Tarmo Variku sõnul on nende klientide hulgas nii neid, kes toovad ehitusjäätmeid tonnide kaupa, kui ka neid, kes tulevad kilekottidega.

"Meil on püsiklientuur, kellega oleme sõlminud lepingu ja suurematele klientidele teeme läbirääkimistel ka soodustusi. Eraisikud aga toovad vahel vaid 50-100 kilo jäätmeid järelkäru või autoga," rääkis Varik.

Slopsi tuuakse kuu jooksul 5000-6000 tonni ehitusjäätmeid. Varik nendib, et muutunud majandussituatsioonis on prügi maht vähenenud kolm korda.

Variku kinnitusel annab sorteerimine kliendile kokkuhoiu, sest näiteks puude ja kivide koos toomine on kallim. "Me ei võta vastu ohtlikke jäätmeid, mööblit ega bioloogilisi jäätmeid, ainult remondi- ja ehitusprügi," rõhutas ta.

"Ohtlikest jäätmetest võtame vastu ainult asbestijäätmeid, mis paigutatakse eraldi platsile. Muuseas, järgmisel aastal on asbesti äraandmine tublisti odavam, kuna saastetasu väheneb."

Maja- ja korteriomanikel tuleks silmas pidada, et kui olmejäätmete sekka on pandud ehitus- ja remondijäätmed, ei ole prügivedajal kohustust neid jäätmeid ära vedada.

"Eraldi sorteeritud ehitusjäätmed lähevad järelsorteerimisele, kus materjalid eraldatakse liigi järgi. Kuna ehitus- ja aiajäätmeid käideldakse hiljem erinevalt, on vaja ka neid esmaselt eraldi koguda," selgitas Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. Ta soovitab korteriühistutel ja eramaja omanikel tellida ehitus- ja suurjäätmete konteiner, kuhu saab kõik koristusjäägid korraga ära visata.

Ehitusprahti saab ära anda ka kotiga Kui konteiner jääb liialt suureks, sobib hästi 1 m2 mahu ning 1250 kg kandevõimega big-bag-kott, millega saab koguda ja ära anda ehitusprahti, aia- ja pargijäätmeid. Big-bag-kotile ei rakendu näiteks päevarent ning äraveo saab tellida just siis, kui jäätmevaldajal selleks vajadus tekib.

"Jooksvalt saab erinevat liiki jäätmeid ära anda oma elukohale lähimas jäätmejaamas, mille kohta annab infot kohalik omavalitsus," lisas Remmelg.

Autor: Haldusuudised.ee