13. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ei saa öelda, et taolised vargused kujutavad suurt probleemi, kuid aeg-ajalt neid ikkagi juhtub," kommenteerib Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Šljušenkova. "Eelistatakse vanemaid autosid, kus on parem ligipääs bensiinipaakidele ning ka paagikorki on lihtsam avada. Olulist rolli võib mängida ka signalisatsiooni puudumine," lisas ta.

Tavaliselt tegutsevad vargad varajastel hommikutundidel, kui kõik magavad. "Žigulidest saab bensiini väga lihtsalt kätte: toru on sirge, voolik sisse ja bensiin jooksma," rääkis Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakonna juhtivkonstaabel Vjatšeslav Botškarjov.

Korrakaitseorganite töötajate sõnul eraldi kütusevarguste statistikat keegi et pea. "Andmebaasis kvalifitseeritakse neid kui karistusseadustiku § 199 (vargus – toim.) kuritegusid," seletab Lääne politseiprefektuuri vanemkomissar Kaja Kukk. "Meie regioonis on bensiinivargusi vähe. Jutt käib eelkõige diislikütuse vargustest. Kui vaadata subjektiivselt, siis rohkem varastatakse erinevate asutuste territooriumil seisvate suurte masinate kütusepaakidest, samuti ööseks ehitusplatsidele jäetud veokitest, ekskavaatoritest, traktoritest," sõnas ta.

Aleksandra Šljušenkova kinnitusel varastatakse sagedamini diislikütust veoautodest – sealt saab suurema "saagi".

Lõuna politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo juhataja Remo Perli sõnul bensiinivarguste sagenemist täheldatud pole. "Nende arvu suurenemist võib oodata suvel, kui suured autod jäetakse pikaks ajaks seisma objektidele ja tee äärde," lisas ta.

Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhtivspetsialist Mari Riina Rist meenutas, et suurim varguste laine Lääne-Virumaal oli 2008. aasta sügisel. Varastati nii autode bensiinipaakidest kui ka kütusehoidlatest. "Nõudlus eridiislikütuse järele oli tingitud kõrgetest hindadest. Varastatud kütust võis osta palju odavamalt," kinnitas ta. "Ühest veoautost pumbati välja reeglina kuni 300 liitrit kütust. Suuremad kanistrid sõiduautosse ei mahugi ja ega rohkem kütust paakides ei olnudki," lisas Rist.

Sel aastal on Ida politseiprefektuuris registreeritud ainult üksikud vargusjuhtumid. Rakvere kriminaalpolitsei komissari Margus Kotteri sõnul ei tasu tankida sõidukit õhtul, vastasel korral võib omanik leida eest lõhutud korgi ja tühja kütusepaagi.

Kui aga selline asi ikkagi juhtub, oleks parem kutsuda politsei, kes fikseerib varguse fakti ning teeb autost pildid. Kui varastatud bensiini maksumus jääb alla 1000 krooni, kriminaalasja ei algatata, siis on tegemist väärteoga. Kuriteoks muutub asi siis, kui varas tabatakse selliselt varguselt kolmandat korda. Avalduse võib esitada politseisse kahe aasta jooksul pärast vargust.

Autor: Haldusuudised.ee