• 14.04.09, 11:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Andrus Saar: Eestis ei kehti kokkulepped

Et riik on teinud oma lubadustega II samba osas inimeste seas tugevat ajuloputust, on inimestel põhjendatud ootused, et riik täidaks oma lubadused. Antud juhtum näitab aga selgelt, et Eestis ei kehti mitte mingisugused kokkulepped, kommenteeris turu-uuringute ettevõtte Saar ja Poll juht Andrus Saar.
Järgneb Andrus Saare kommentaar II pensionisamba teemal.
Ma leian, et pensioniea kindlustamine peab põhimõtteliselt toimuma inimese enda vastutusel. See tähendab, et inimene ise otsustab, kuidas ta oma pensionipõlve kindlustab: kas kinnisvara või kulda ostes, aktsiaid muretsedes või laste abile lootes. Sellest aspektist lähtudes pean ma ebaõigeks, et riik omalt poolt maksis II pensionifondi 4%. Ühe lauaga löömine, kõigile inimestele 4% maksmine on oma olemuselt ebaõiglane. Kui inimene saab palka 10 tuhat krooni kuus, siis riik maksab tema pensionifondi aastas 4800 krooni. Kui inimese aastapalk on üks miljon krooni, siis riik maksab tema pensionifondi 40000 krooni. Selles kontekstis on riigi tegevus iseäranis vastutustundetu. Kohustuslik pensionikindlustus ei pea garanteerima inimese jõukat vanaduspõlve.
Et riik tegi oma lubadustega inimeste seas tugevat ajuloputust, on inimestel põhjendatud ootused, et riik täidaks oma lubadused. Antud juhtum näitab väga selgelt, et Eestis ei kehti mitte mingisugused kokkulepped. Mis aga üldiselt pensionifondidesse puutub, siis maailm on näinud korduvalt nende pankrotistumist. Keegi ei garanteeri, et Eestis peaksid asjad kuidagi teisiti arenema.

Artikkel jätkub pärast reklaami

II pensionfondi elu näitas väga selgelt, et kui inimene ise ei tee sissemakseid fondi (sissemaksed toimuvad automaatselt), siis ta ei tunne ka huvi, mis tema rahaga pensionifondides toimub. Ta ei tee teadlikke valikuid, vaid laseb end uinutada müügitüdrukute- ja poiste kenadest pakkumistest ajaloolisest tootlusest. Ajalooline tootlus on lihtsalt üks minevikuline müüt, mis ei garanteeri mitte midagi. Naiivne on arvata, et pensionifondide juhtide eesmärgiks on ilmtingimata suurima tootluse tagamist. Fondijuhid ei ole mitte mingil viisil vastutavad, kuidas raha nende hallatavates fondides küpseb. Nende endi heaolu ei sõltu fondide heakäigust. Miks peavad inimesed näiteks üldse panema oma raha pensionifondidesse? Miks ei võiks see raha olla näiteks tähtajalistel hoiustel või mingites muudes instrumentides, mis vähemasti tagavad enam-vähem raha säilimise.
Nii või teisiti, aga me riskime igal kord kui anname oma raha kellegi hoolde, olgu selleks pank, kellelegi antav laen, aktsiad, fondid jms. Ma tean oma ettepaneku ebapopulaarsust, kuid arvan, et inimene ise peab tegema valikuid ja riik ei pea omalt poolt peale maksma, vähemasti mitte nii palju. Riigi rolliks on pensioni näol tagada inimestele teatud elatustase. Kes soovib kõrgemat, peab ise selleks vaeva nägema ja riske võtma. Kahjuks on loomulik see, et kui inimesele pannakse peale kohustus teha makseid oma tulevikku, siis peaks tal olema õigus ka valida vahendeid, kuidas ta seda teeb. Praegu on kahjuks nii, et maksja vaatab lihtsalt abitult pealt, kuidas tema raha põleb heleda leegiga.
Praegusel arenguetapil ei saa me loobuda inimeste pensionipõlve kohustuslikust kindlustamisest. Vastasel korral võime kümnete aastate pärast tekitada saamatute inimeste hulga, mistõttu tuleb sotsiaalmakse tõsta. Kui riik võiks omapoolse osa maksta, siis peaks see olema teatud piirini, mitte kõigile ühtviisi. Praegu on õige aeg kriitiliselt üle vaadata kogu pensionifondide temaatika. Ärgem tehkem kergekäelisi lubadusi tulevikuks.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
2
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
3
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud
4
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
5
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
6
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot

Hetkel kuum

Üle 125-aastase ajalooga tööstuskvartalit arendatakse 15-minuti linna põhimõttel. (Visuaali autoriõigused: Endover).
Uudised
  • 09.10.25, 10:33
Galerii: Endover rajab Voltasse 2 kõrghoonet
Eesti pank hoiatab kurjakuulutavate arengute eest: riskid ärikinnisvaras kuhjuvad
Uudised
  • 10.10.25, 11:00
Eesti pank hoiatab kurjakuulutavate arengute eest: riskid ärikinnisvaras kuhjuvad
Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa näitab, millal ja milistel tingimustel tuleb büroohooned ümber ehitada.
Uudised
  • 08.10.25, 11:41
Roosimaa: kättesaadavus ei tähenda, et korter Toompeal peab maksma sama palju, kui Maardus
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Selgus Tallinna uute kodude müügi esikolmik
Uudised
  • 07.10.25, 12:15
Selgus Tallinna uute kodude müügi esikolmik
City Plaza 2 arhitektuurse lahenduse on loonud Alver Arhitektide büroo arhitektid Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel ja Kristjan Värav.
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
Eesti esimese puitkõrghoone ehitus Fahle kvartalis.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele