Enamusel Eesti erakondadel puudub selge
nägemus, milline peaks olema energiavaldkonna tulevik ning kuidas sinna
jõuda, ütles riigikogu liige Taavi Veskimägi.
Veskimägi rääkis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil riigikogus eesseisvast arengukava arutelust, selle poliitilisest taustast ning sellega seotud ootustest ja kahtlustest. Tema sõnul on täna suurimaks kitsaskohaks see, et enamusel Eesti erakondadel puudub selge nägemus sellest, milline peaks olema energiavaldkonna tulevik ning kuidas sinna jõuda.
"Täna põhineb meie energiapoliitika enamasti juhuslikel otsustel ning Eesti tegelikud huvid ei ole selgelt määratletud – loodetavasti toob energiamajanduse riikliku arengukava arutelu rohkem selgeid seisukohti," ütles Veskimägi.
Lisaks avaldas ta lootust, et riigikogu suudab 2010. aastaks vastu võtta ka täna terviklikust energeetikavaldkonna plaanist puuduoleva soojamajanduse arengukava.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas tõdes Veskimägi, et Eesti ei saa oma energiapoliitika kavandamisel liikuda eraldiseisvalt ülejäänud Euroopa Liidu riikidest. "Euroopa Liidus järgitakse jätkuvalt kliimamuutustega võitlemise põhimõtteid, seda rohelist trendi peab otsustamisel silmas pidama kindlasti ka Eesti," kinnitas ta.
EJKÜ aastakonverentsil "Alternatiivid ja valikud energeetikas" käsitletakse tuuma- ja tuuleenergia kasutusvõimalusi, energiasäästu ning energeetikaalase seadusandluse arengut Eestis ja Euroopa Liidus. EJKÜ on 13 aastat tegutsenud suurim ja vanim energiaettevõtteid ühendav katusorganisatsioon. Kaugkütte ühingusse kuulub 58 energiaettevõtet.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid