Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taavi Veskimägi: energiapoliitika vajab selgemaid suundi
Enamusel Eesti erakondadel puudub selge
nägemus, milline peaks olema energiavaldkonna tulevik ning kuidas sinna
jõuda, ütles riigikogu liige Taavi Veskimägi.
Veskimägi rääkis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil riigikogus eesseisvast arengukava arutelust, selle poliitilisest taustast ning sellega seotud ootustest ja kahtlustest. Tema sõnul on täna suurimaks kitsaskohaks see, et enamusel Eesti erakondadel puudub selge nägemus sellest, milline peaks olema energiavaldkonna tulevik ning kuidas sinna jõuda.
"Täna põhineb meie energiapoliitika enamasti juhuslikel otsustel ning Eesti tegelikud huvid ei ole selgelt määratletud – loodetavasti toob energiamajanduse riikliku arengukava arutelu rohkem selgeid seisukohti," ütles Veskimägi.
Lisaks avaldas ta lootust, et riigikogu suudab 2010. aastaks vastu võtta ka täna terviklikust energeetikavaldkonna plaanist puuduoleva soojamajanduse arengukava.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas tõdes Veskimägi, et Eesti ei saa oma energiapoliitika kavandamisel liikuda eraldiseisvalt ülejäänud Euroopa Liidu riikidest. "Euroopa Liidus järgitakse jätkuvalt kliimamuutustega võitlemise põhimõtteid, seda rohelist trendi peab otsustamisel silmas pidama kindlasti ka Eesti," kinnitas ta.
EJKÜ aastakonverentsil "Alternatiivid ja valikud energeetikas" käsitletakse tuuma- ja tuuleenergia kasutusvõimalusi, energiasäästu ning energeetikaalase seadusandluse arengut Eestis ja Euroopa Liidus. EJKÜ on 13 aastat tegutsenud suurim ja vanim energiaettevõtteid ühendav katusorganisatsioon. Kaugkütte ühingusse kuulub 58 energiaettevõtet.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.