29. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veskimägi rääkis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil riigikogus eesseisvast arengukava arutelust, selle poliitilisest taustast ning sellega seotud ootustest ja kahtlustest. Tema sõnul on täna suurimaks kitsaskohaks see, et enamusel Eesti erakondadel puudub selge nägemus sellest, milline peaks olema energiavaldkonna tulevik ning kuidas sinna jõuda.

"Täna põhineb meie energiapoliitika enamasti juhuslikel otsustel ning Eesti tegelikud huvid ei ole selgelt määratletud – loodetavasti toob energiamajanduse riikliku arengukava arutelu rohkem selgeid seisukohti," ütles Veskimägi.

Lisaks avaldas ta lootust, et riigikogu suudab 2010. aastaks vastu võtta ka täna terviklikust energeetikavaldkonna plaanist puuduoleva soojamajanduse arengukava.

Samas tõdes Veskimägi, et Eesti ei saa oma energiapoliitika kavandamisel liikuda eraldiseisvalt ülejäänud Euroopa Liidu riikidest. "Euroopa Liidus järgitakse jätkuvalt kliimamuutustega võitlemise põhimõtteid, seda rohelist trendi peab otsustamisel silmas pidama kindlasti ka Eesti," kinnitas ta.

EJKÜ aastakonverentsil "Alternatiivid ja valikud energeetikas" käsitletakse tuuma- ja tuuleenergia kasutusvõimalusi, energiasäästu ning energeetikaalase seadusandluse arengut Eestis ja Euroopa Liidus. EJKÜ on 13 aastat tegutsenud suurim ja vanim energiaettevõtteid ühendav katusorganisatsioon. Kaugkütte ühingusse kuulub 58 energiaettevõtet.

Autor: Haldusuudised.ee