Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoiatus: libapolitseinikud petavad jälle inimestelt raha
Viimaste nädalate jooksul on politsei
saanud mitmeid teateid selle kohta, et eelkõige Lõuna- ja Lääne-Eestis
tegutsevad taas kelmid, kes üritavad inimestelt raha välja petta.
Skeem toimib üldjuhul nii, et eelkõige eakatele inimestele helistab vene keelt rääkiv meestrahvas, kes esitleb ennast kas Leedu politseinikuna või inimese sugulasena. Helistaja sõnul on inimese lähisugulane sattunud (liiklus)õnnetusse. Tema ebameeldivustest säästmiseks palub helistaja maksta raha. Kõne täpne sisu võib erinevatel juhtudel veidi varieeruda, kuid iga kõne eesmärk on heausksetelt inimestelt raha välja petta. Üldjuhul jäävad küsitud summad vahemikku 10 000-50 000 krooni.
Politsei paneb kõigile südamele, et raha maksmisest tuleb kindlasti keelduda. Keskkriminaalpolitsei palub kõigil, kes on sellekohase telefonikõne saanud, helistada politsei lühinumbril 110. Petukõnede puhul palume võimalusel fikseerida sissetuleva kõne number ning edastada informatsioon politsei lühinumbrile. Samuti palub politsei levivast petuskeemist hoiatada eakaid lähedasi ning tuttavaid.
Tänaseks on erinevate politseiasutuste koostöö tulemusena Lõuna- ja Lääne-Eestist tabatud viis kahtlusalust, keda kahtlustatakse kelmuse või kelmuse katse toimepanemises. Kõik nad on tänaseks vahi all. Politsei eeldab siiski, et pettureid on rohkem. Kindlasti peaksid ettevaatlikud olema ka teiste piirkondade inimesed.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.