Vitsur: tõstame tulumaksu, alandame ettevõtete maksukoormust

"Väik shy;sematelt palkadelt laekub vähem mak shy;se, koos sellega vähenevad kulutused, mida riik saab teha investeeringuteks: olgu siis lasteaedade ehitamiseks, koolide remondiks jne. Siit omakorda tuleneb, et ehitajatel on vähem tööd, osa neist tuleb hoopis vallandada, töötuks jäävad ka ehitusmaterjalide tööstuse töötajad, transpordifirmad jne, ning ka seetõttu laekub riigikassasse vähem makse. Lisaks ostavad väiksematest palkadest ja töötu abirahast elavad inimesed vähe ning kasinamalt laekub ka käibe- ja aktsiisimaksu. Kokkuvõttes tuleb iga sellise kärpimisvooru tagajärjel riigikassasse veelgi vähem raha, tehakse veelgi vähem investeeringuid ning lõpuks käivitub seeläbi kogu majanduse hukatuslik kokkutõmbumise spiraal," kirjutab Vitsur.

Samas rõhutab majandusekspert, et ka kärpimata Eesti kriisist välja ei tule.

"Riigile laekub sel aastal tulusid ligi 20 miljardit krooni vähem, kui aasta tagasi oodati. Me ei saa oma plaane kärpimata jätkata, sest see viiks meid sellisesse defitsiiti, millest välja ei tule. Võimalik maksutõus kataks sellest summast vähem kui kümnendiku. Puudujäävad miljardid oleks meile täiendav võlg, mille katteks maailma pangad meile sentigi anda ei riskiks. Üheksa miljardit kärpisime tuluprognoosi talvel, samuti kärpisid oma kulutusi omavalitsused. Meil on veel reserve, kuid järgmine aasta ei tule käesolevast kergem. Seega peame kärpima ka siis, kui otsustame tõsta maksusid, tõsi, natuke vähem. Aga kuivõrd kärped on muutunud äärmiselt valusaks, on igal miljardil tulu poolel eriline väärtus," nendib Vitsur.