Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vitsur: tõstame tulumaksu, alandame ettevõtete maksukoormust
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur
kirjutab Õpetajate Lehes, et teatud piirist alates tuleks palkade kärpimisele
eelistada üksikisiku tulumaksu tõstmist. Samal ajal peaks aga kriisi ajal
alandama ettevõtete maksukoormust.
"Väik shy;sematelt palkadelt laekub vähem mak shy;se, koos sellega vähenevad kulutused, mida riik saab teha investeeringuteks: olgu siis lasteaedade ehitamiseks, koolide remondiks jne. Siit omakorda tuleneb, et ehitajatel on vähem tööd, osa neist tuleb hoopis vallandada, töötuks jäävad ka ehitusmaterjalide tööstuse töötajad, transpordifirmad jne, ning ka seetõttu laekub riigikassasse vähem makse. Lisaks ostavad väiksematest palkadest ja töötu abirahast elavad inimesed vähe ning kasinamalt laekub ka käibe- ja aktsiisimaksu. Kokkuvõttes tuleb iga sellise kärpimisvooru tagajärjel riigikassasse veelgi vähem raha, tehakse veelgi vähem investeeringuid ning lõpuks käivitub seeläbi kogu majanduse hukatuslik kokkutõmbumise spiraal," kirjutab Vitsur.
Samas rõhutab majandusekspert, et ka kärpimata Eesti kriisist välja ei tule.
"Riigile laekub sel aastal tulusid ligi 20 miljardit krooni vähem, kui aasta tagasi oodati. Me ei saa oma plaane kärpimata jätkata, sest see viiks meid sellisesse defitsiiti, millest välja ei tule. Võimalik maksutõus kataks sellest summast vähem kui kümnendiku. Puudujäävad miljardid oleks meile täiendav võlg, mille katteks maailma pangad meile sentigi anda ei riskiks. Üheksa miljardit kärpisime tuluprognoosi talvel, samuti kärpisid oma kulutusi omavalitsused. Meil on veel reserve, kuid järgmine aasta ei tule käesolevast kergem. Seega peame kärpima ka siis, kui otsustame tõsta maksusid, tõsi, natuke vähem. Aga kuivõrd kärped on muutunud äärmiselt valusaks, on igal miljardil tulu poolel eriline väärtus," nendib Vitsur.
Vitsuri sõnul on eelarve kärpimine Eestile väga valus ka sellepärast, et meie majandusel puuduvad amortisaatorid.
"Kui on lan shy;guse tsükkel, kukub Eesti suure pauguga, kui on tõus, lendame taevasse. Kui keset aastat tehakse eelarveid viiendiku või kuuendiku ulatuses ümber, on see ju kõva kolakas," märgib teadlane.
Majanduspoliitika aabitsatõdede järgi peaks riigi rahandus olema Vitsuri sõnul korralda shy;tud nii, et kiire tõusu ajal läheks kin shy;del osa buumiaegsetest tuludest automaatselt reservidesse, et rasked aastad väiksema valuga üle elada.
"Ega siis OECD viimases raportis juhitud meie tähelepanu asjata sellele, et Eesti majanduses automaatsed stabilisaatorid sama hästi kui puuduvad ning meilgi on neid hädasti vaja. /-/ Meil pandi tõusuperoodil kõrvale liialt vähe, selle asemel võeti juurde nii massiliselt laenu, et rahvuslik võlakoormus kasvas mõne aastaga SKT-st suuremaks. Kaks aastat tagasi sai iga inimene, kes panka läks, korterilaenu ja autoliisingu, tagatiseks üksnes töökoht ja ostetud auto või korter ise. Pankade konkurents käis kõige ehtsamas kauboistiilis, ületades kõik mõistlikud piirid. Piiranguid või regulatsioone polnud, riske ei maandatud. Üks osa pankadest püüdis suurendada, teine hoida oma turuosa," meenutab asjatundja.
"Meil on Väikse Peetri ja Suure Peetri moraal. Väike Peeter peab oma mak shy;sud (peamiselt tarbimismaksud) alati maksma, mingu tal hästi või hal shy;vasti. Aga kui läheb hästi, siis Suu shy;re Peetri makse alandatakse. Kinnis shy;varasektorile ja pankadele üliheadel aastatel leiti, et makse ei tohi tõsta. Tollal oleks saanud nende supertuludest panna midagi riigi reservi. Seda ei tehtud. Hoopis vähendati tulumaksu aasta-aastalt ühe protsendipunkti võrra.
Kui kasutaksime analoogiliselt Eu shy;roopa kõigi arenenud riikidega astmelist tulumaksu ja meil algaks kõrgema määraga maksustatav tulu näiteks 30 000 või 40 000 kroonist, oleks buumiaastatel kogunenud enam raha varuks ning ka buum ise oleks mõõdukamaks jäänud, sest tulumaks oleks nii mõnegi inimese buumiaegseid võimalusi parajal määral kärpinud," arutleb Vitsur.
Ta rõhutab veel kord, et pelgalt Eestis paljukiidetud deflatsiooniga kaugele ei jõua.
"Märkimisväärse deflatsiooniga pole kuskil rahuldavalt hakkama saadud ja kus on seda suuremas ulatuses ja pikemat aega üritatud, seal on see kehvasti lõppenud. Põhiliselt ikka sellesama alguses mainitud ma shy;janduse kokkukuivamise spiraali pärast. Seepärast oleks kõige õigem tee kärped koos üksikisiku tulumaksu suurendamisega. Nii saaksime natukegi seda õudusunenägu vähendada. Ettevõtete makse tuleks aga praeguses olukorras pigem alandada, sest majandus tervikuna ei ole praegu konkurentsvõimeline ja ettevõtteid tuleb võimaluste piires toetada, et nad tugevamaks muutuksid," rõhutab Vitsur.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele