Liit: ehitusmahu kasv välisturgudel marginaalne

„Ma väga palju ei üldistaks ega spekuleeriks välisturgude osas. Ekspordi osakaal on kogu aeg kõikunud 4-6% vahel ehitusmahtudest,“ ütles Peterson. „Meie ekspordi praegune käive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas 6%, kogu Eesti ehitusturu mahtu mõjutab see 0,3%,“ selgitas ta ning lisas, et tegemist on marginaalse suurusega.

Kui ka järgmised kvartalid tõusu näitavad, võiks hakata otsima põhjusi. Praegu võis olla tegemist Petersoni sõnul ühe objektiga, mille lõpetamine sattus esimesse kvartalisse, ning kui see oleks sattunud teise kvartalisse, oleks võinud I kvartali kasv ka väiksem olla. „Nutta ei ole selle peale vaja, kui numbrid suuremaks lähevad. Positiivne uudis on praegu teretulnud,“ lisas tegevdirektor.

Peterson rääkis, et meie naabermaad on asunud siseturu kaitsele, piirates ning isegi takistades väljastpoolt tulijaid. Varsti konkurentsi tihenedes pöördutakse ehk jälle eestlaste või mõne muu maade poole, kust odavamat allhankijat saada.

Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor peab Eesti ettevõtjaid pädevaks, et välisturgudel hakkama saada. „Suuremad ei jää kvaliteedilt või korraldusliku poole pealt alla objektide juhtimisel või projektide läbiviimisel,“ rääkis Peterson ning lisas, et nagu statistikaameti numbrid näitavad, on ekspordi osakaal väike, järelikult puudub välisturgudel tegutsemise kogemus. „Pigem on meie suund praegu peatöövõtjana Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, alltöövõtjatena Skandinaavias,“ lisas ta. Rolli mängib tema sõnul ka majanduslik võimekus ehk suutmatus ületada teatud käibepiiri, et saada konkureerida. Tehnilises valmisolekus ta ei kahtle.

Eesti ehitusturg liigub Petersoni hinnangul endiselt „vaid ühes suunas ja see näitab miinusmärki“. „Tänane statistika kinnitab meie liidu juhatuse varakevadisi prognoose, kus ütlesime, et ehitussektor kukkus 40-45%. Õnneks on infrastruktuuris ja teede-ehituses taset hoida suudetud, suuresti struktuurifondide rahast,“ rääkis Peterson.

Kuidas edasi minnakse, seda täna öelda ei oska, kuid kevadine kärpekava viis ehitusinvesteeringuteks mõeldud rahast 2 miljardit krooni, mis mõjub väga valusalt. Pole välistatud, et neid kärpeid tuleb juurde, lisas Peterson.

Autor: Haldusuudised.ee