Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liit: ehitusmahu kasv välisturgudel marginaalne
Välisturu ehitusmahtude kuueprotsendilist
kasvu võrreldes aastatagusega pole mõtet üle tähtsustada, sest see mõjutab kogu
Eesti ehitusturu mahtu vaid 0,3%, ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu
tegevdirektor Indrek Peterson.
„Ma väga palju ei üldistaks ega spekuleeriks välisturgude osas. Ekspordi osakaal on kogu aeg kõikunud 4-6% vahel ehitusmahtudest,“ ütles Peterson. „Meie ekspordi praegune käive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas 6%, kogu Eesti ehitusturu mahtu mõjutab see 0,3%,“ selgitas ta ning lisas, et tegemist on marginaalse suurusega.
Kui ka järgmised kvartalid tõusu näitavad, võiks hakata otsima põhjusi. Praegu võis olla tegemist Petersoni sõnul ühe objektiga, mille lõpetamine sattus esimesse kvartalisse, ning kui see oleks sattunud teise kvartalisse, oleks võinud I kvartali kasv ka väiksem olla. „Nutta ei ole selle peale vaja, kui numbrid suuremaks lähevad. Positiivne uudis on praegu teretulnud,“ lisas tegevdirektor.
Peterson rääkis, et meie naabermaad on asunud siseturu kaitsele, piirates ning isegi takistades väljastpoolt tulijaid. Varsti konkurentsi tihenedes pöördutakse ehk jälle eestlaste või mõne muu maade poole, kust odavamat allhankijat saada.
Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor peab Eesti ettevõtjaid pädevaks, et välisturgudel hakkama saada. „Suuremad ei jää kvaliteedilt või korraldusliku poole pealt alla objektide juhtimisel või projektide läbiviimisel,“ rääkis Peterson ning lisas, et nagu statistikaameti numbrid näitavad, on ekspordi osakaal väike, järelikult puudub välisturgudel tegutsemise kogemus. „Pigem on meie suund praegu peatöövõtjana Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, alltöövõtjatena Skandinaavias,“ lisas ta. Rolli mängib tema sõnul ka majanduslik võimekus ehk suutmatus ületada teatud käibepiiri, et saada konkureerida. Tehnilises valmisolekus ta ei kahtle.
Eesti ehitusturg liigub Petersoni hinnangul endiselt „vaid ühes suunas ja see näitab miinusmärki“. „Tänane statistika kinnitab meie liidu juhatuse varakevadisi prognoose, kus ütlesime, et ehitussektor kukkus 40-45%. Õnneks on infrastruktuuris ja teede-ehituses taset hoida suudetud, suuresti struktuurifondide rahast,“ rääkis Peterson.
Kuidas edasi minnakse, seda täna öelda ei oska, kuid kevadine kärpekava viis ehitusinvesteeringuteks mõeldud rahast 2 miljardit krooni, mis mõjub väga valusalt. Pole välistatud, et neid kärpeid tuleb juurde, lisas Peterson.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele