15. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvarabüroodele kinnisvara müügitehingute vahendamise eest makstav tasu jääb vahemikku 3-5% objekti müügihinnast. Eri Kinnisvara elamispindade atesteeritud maakleri Marge Sinimetsa sõnul jääb vahendustasu üldjuhul kolme protsendi kanti.

"Vahendustasu protsent pole viimaste aastate jooksul muutunud, ehkki müügihinnad on praegu muidugi hoopis midagi muud kui kaks aastat tagasi," rääkis Sinimets.

Sinimets kukkuvast turust tingituna vahendustasu vähenemist ei usu. "Teenuse odavnemist küll ei usu. Loogiline oleks, et vahendustasu protsent olukorras, mil tehinguid jääb iga päevaga vähemaks, pigem suureneks," rääkis Sinimets.

Suuremat vahendustasu küsitakse Sinimetsa sõnul tavapärasest erineva objekti korral, mis nõuab seetõttu ka rohkem eeltööd, erilisemat tutvustamist või kulukamat reklaami.

Müügitehingute korral ei saa öelda, kas vahendustasu maksab ostja või müüja. "See on kahe otsaga asi. Vahendustasu on ju müügihinna sees. Oleneb hinnakokkuleppest müüjaga," rääkis Sinimets.

Müügihinna langus vähendab maaklertasusidÜldjuhul lepitakse esindamise korral omaniku ja maakleri vahel kokku mingi protsent müügihinnast. Mida madalamaks müügihind kukub, seda väiksem on ka maaklerile makstav vahendustasu.

Number

3% objekti hinnast maksab omanik maakleri abil müümisel büroole vahendustasu.

"Üürileandmise korral maksab praegu vahendustasu üldjuhul siiski veel üürilevõtja, ehkki suur osa omanikke oleks nõus ka vahendustasu üürnikuga pooleks tegema," rääkis Sinimets.

Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultandi Tiiu Lehtoneni sõnul ollakse neil vahendustasude suhtes paindlikud: vahendustasu suurus sõltub objekti väärtusest ning asukohast.

Müüki alustades tehakse analüüs korteri reaalse turuhinna ja müügiperioodi ning kasutatavate reklaamkanalite kohta. Sellest lähtuvalt tehakse omanikule ettepanek ka büroo vahendustasu suuruse kohta.

Edaspidi turul ruumi ainult hinnatõusuks

Vahendustasude suurus on Lehtoneni sõnul võrreldes hiigelaegadega oluliselt vähenenud, kuna nad on proportsionaalses suhtes müüdavate objektide hinnaga.

"Olen kindlalt veendunud, et lähiajal tõusevad nii hinnad kui ka vahendustasud," rääkis Lehtonen. Eestis maksab Lehtoneni sõnul vahendustasu tavaliselt müüja. "Vahendustasu makstakse alles notariaalse asjaõigusmüügilepingu sõlmimisel notari deposiitkonto kaudu ja kinnisvarabüroo arve alusel," rääkis Lehtonen.

"Meie praegune kinnisvaraturu madalseis on kohale meelitanud hulgaliselt välismaalasi, kes ei orienteeru Eesti kinnisvaramaastikul. Tegemist ei ole suurinvestoritega, vaid teiste maade tavakodanikega, kes ei räägi kohalikke keeli ega tunne Eesti seadusi ja maksusüsteemi," rääkis Lehtonen.

Ka on nende aeg limiteeritud ning neil ei ole aega läbi käia kümneid kortereid. Seega vajavad nad nõustajaid ja kogemustega maaklereid ning soovides maksimaalset teenust, sõlmivad nad neid teenindava maakleriga ka vahenduse suhtes lepingu.

Üüritehingute puhul on Lehtoneni sõnul tendents muutumas Põhjamaade suunas, kus üürileandja maksab poole või kogu büroo vahendustasu.

"Kui soovite korteri anda üürile kiiresti, siis madaldab üürnikule lävepakku kindlasti see, kui maksate ise büroo vahenduse," rääkis Lehtonen.

Rime Kinnisvara atesteeritud äripindade maakleri Mauri Linnase sõnul on äripindade vahendustasu üldjuhul 3-5% objekti müügihinnast. "Kui räägime suurematest ja kallimatest objektidest, mille hinnad ulatuvad kümnetesse miljonitesse, on vahendustasu tavaliselt 1-2% hinnast," rääkis Linnas.

Üürimise puhul on vahendustasuks tavaliselt ühe kuu üür, väiksemate objektide puhul võib see olla ka kahe kuu üür.

Ostu-müügi puhul on protsendid jäänud üldiselt samaks aga kuna tehinguhinnad on langenud, on langenud ka vahendustasuna makstavad summad. Üüritehingute puhul on lisandunud ülalmainitud kahe kuu üüri maksmine vahendustasuks väiksemate objektide puhul ning vahel ka miinimumvahendustasu kehtestamine hoolimata sellest, kui madalaks kujuneb üür. Lisaks motiveerivad mõningad kinnisvaraomanikud maaklereid neile kliente tooma preemiatega.

Äripinna müügi vahenduse eest maksab omanik

Vahendustasu hõlmab objektide müügitegevuse korraldamist alates müügimaterjalide valmistamisest kuni tehinguks vajaminevate dokumentide ettevalmistamiseni.

"Äripindade ostu-müügi korral on vahendustasu põhimõtteliselt alati maksnud müüja. Ka üüri puhul oleme jõudnud sinnani, et peaaegu kõik üürileandjad maksavad vahendustasu. Vähenenud on oluliselt nende üürileandjate hulk, kes ei ole nõus maksma vahendustasu või on valmis maksma 50% sellest," rääkis Linnas.

Müüjaga kirjalik esindusleping

Soomes on büroode vahendustasuks kinnisvara müügil 4% kauba hinnast ning üürimisel 1-1,5 kuu üür.

Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultandi Tiiu Lehtoneni sõnul, kes on pikka aega Soomes elanud ja töötanud, sõlmitakse Soomes esindusleping kinnisvara müügiks kirjalikult: fikseeritakse hind, vahendustasu suurus ja müügiperiood.

"Soomes on olnud kinnisvaraturu areng tasasem ja jätkusuutlikum juba põhjanaabrite ajaloost tingituna. Siiski on läbi elatud samalaadseid tõuse ja mõõnu, nagu praegu meil Eestis. Kinnisvara omanik, soovides maksimaalset hinda ja lühimat müügiperioodi, sõlmib Soomes lepingu tuntud bürooga," rääkis Lehtonen.

Maakler teeb müüdavas korteris nädalalõppudel, üldjuhul pühapäeviti, poole kuni tunnipikkuseid kliendipäevi. Eriti kalli ja unikaalse kinnisvara puhul korraldatakse ka eraviisilisi presentatsioone.

"Kogemustega maaklerid müüvad normaalselt toimival kinnisvaraturul objekti umbes kahe kuuga. Praegu pole kinnisvaraspetsialistide olukord kusagil kiita, kuigi Helsingi ja lähialade piirkonnas juba räägitakse mõningasest suurte perekorterite rahuldamata nõudlusest ning ka üürihinnad Helsingis on tõusnud novembrist 2008," rääkis Lehtonen.

Soome kinnisvarabüroode vahendustasu on 4,88% - see on 4% kauba hinnast pluss 22% käibemaksu. Kirjalik pakkumine korteri müügihinna analüüsist maksab 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Üüri puhul tuleb arvestada 1-1,5 kuu üüri suuruse väljaminekuga, pluss käibemaks.

Kommentaar

Aleksander MazkoASi NG Eesti projektijuht

Pakume büroopindu Triumph Plazas (Narva mnt 7, Tallinn) nii üürnikele otse kui teeme reklaami ka maakleribüoode kaudu.

Maakleri kasutamise või otse omanikuga suhtlemise eelistamine sõltub inimesest. Mõned on sellised, kes otse omanikuga ei soovi rääkida või siis on neil olnud mõne kinnisvarabürooga pikaajaline koostöö, mistõttu eelistatakse suhelda bürooga. Kinnisvarabürool on võimalik pakkuda tavaliselt korraga ka laiemat valikut üüripindu.

Teine kontingent üürnikke on selliseid, kes mingil põhjusel maaklereid ei usalda ning otsivad üüripinda eelkõige ise ning eelistavad seetõttu suhelda otse omanikuga. Nii loodetakse ruumid ka odavamalt kätte saada. Eks otse omanikult saabki pinna rentida kindlasti kiiremini ja parematel tingimustel.

Vahendusteenuse hind üüripinna vahendamisel on normaalne. Eks omaniku jaoks on alati seda parem, mida vähem ta peab maksma, aga iga töö peab saama ju tasustatud.

Meie oleme maakleritasu maksnud alati ise, on loogiline, et üürnik ei pea selle eest maksma. Kas maakler võtab hiljem topelt vahendustasu veel ka üürnikult, see jääb juba iga maakleri südametunnistusele. Buumi ajal esines juhuseid, mil hiljem üürnikuga suheldes selgus, et ka üürnikult nõuti vahendusteenuse eest raha.

Tasub teada

Vahendustasu maksab enamasti omanikäripindade ostu-müügi vahendamine: vahendustasuks 3-5% ostu- või müügihinnast, lisandub käibemaksäripindade üüritehingute vahendamine: vahendustasuks 1 kuu üür, lisandub käibemakselamispindade ostu-müügi vahendamine: vahendustasuks 3-5% tehingu väärtusestelamispindade üüritehingute vahendamine: 1 kuu üür, lisandub käibemaks.Allikas: Äripäev

TaustNõutavast vahendustasust teavita kuulutuses

Üürileping ning sellega seonduv on reguleeritud võlaõigusseadusega, vastavalt sellele kohustub maakleritasu maksma üürile andja.Eestis on elamispindade üüri vahendamisel välja kujunenud olukord, kus vahendustasu küsitakse üldjuhul üürile võtjalt. Seadusest tulenevalt on selline võimalus rakendatav kokkuleppel.Vastav kokkulepe peab olema sätestatud maaklerilepingus ja sellisest kokkuleppest tuleb üürihuvilist eelnevalt informeerida ka üürikuulutuses, et potentsiaalne üürnik oleks sellest kohustusest eelnevalt teadlik ning juhul, kui ta kuulutusele vastab, võib seda lugeda pooltevaheliseks kokkuleppe sõlmimiseks.Kui sellist teavet kuulutuses ei ole, tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatust, mille alusel on maakleritasu maksmise kohustus isikul, kes maaklerilt teenuse tellib.Allikas: Tarbijakaitseamet

Autor: Haldusuudised.ee