Käibemaksu äkiline tõstmine tähendab
ettevõtjatele miljoneid kroone üle-ja lisatunnitöö kinnimaksmist, samuti sadade
tuhandete kroonide eest uute hinnasiltide ning kleebiste tellimist.
Ka mindi töötajate puhkusegraafikute kallale, et maksuametnikele mitte 1. juulist liigselt silma jääda.
Hetkest, kui parlament oli eelmise nädala neljapäeval, 18. juunil maanteemürsuna riigi üht olulisemat maksu kergitanud, jäi ettevõtjatel raamatupidamissüsteemidesse maksumuudatuse sisseviimiseks aega kõigest kuus(!) tööpäeva.
Äripäev küsis, kas ja millise kahju on ettevõtted seetõttu pidanud alla neelama kiirkorras tõstetud käibemaksumäära muutmise tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elioni juhatuse liige, turundusdirektor Arti Ots ei salga, et majanduslik kahju on arvestatav.
"Esiteks, väärtustades oma kliente ja soovides teenuste hindade lihtsuse säilimist, ümardame kõikide põhiteenuste hinnad klientide huvides madalamaks. See tähendab meile ca kolme miljoni kroonist tulukaotust aastas," nendib Ots.
Teised kulud on Otsa sõnul seotud infosüsteemide muudatustega ja turundusmaterjalidega.
"Sellega kaasneb hinnanguliselt kuni kahe miljoni kroonine kulu," kurdab ta.
Sellest, milliste probleemide ja majandusliku kahjuga peavad käibemaksu ootamatu tõusu tõttu silmitsi seisma paljud teisedki Eesti ettevõtted, loe lähemalt juba homsest Äripäevast!
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?