Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koidula suurprojekt püsib graafikus
Läbi aegade ühel pindalalt suuremal
ehitustandril, Koidula raudteepiirijaamas kulgevad ehitustööd plaanipäraselt ja
uue raudtee rajamisega hakati pihta isegi enne lepingulist tähtaega.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) Koidula projekti direktori Urmas Leinfeldi andmeil laiub piirijaama töömaa ehk arendusala ligi sajal hektaril ja objekt ulatub ühest otsast ehk Venemaa piirilt teise otsa ligi kümme kilomeetrit. Raudteepiirijaama tarbeks võõrandas riik kokku 26,5 hektarit eramaad.
Esmalt lendasid laastud
Enne mullatöid, mis algasid eelmise aasta augusti lõpus, raiuti metsast puhtaks ligi 50 hektarit maad. Piiripunkti rajamiseks teisaldatakse kokku 1,8 miljonit kantmeetrit pinnast. Praegu on töös üheksa koppa ja ligi 40 kallurit, lisaks hulgaliselt buldoosereid. Tartu-suunaline raudteeharu kaevatakse sõna otseses mõttes läbi mitme ligi paarikümne meetri kõrguse künkamassiivi. "Eesmärk on Tartu suunaline raudteeharu jõuludeks välja kaevata, et järgmisel kevadel saaks seal hakata liipreid ja rööpaid paigaldama," selgitas Leinfeld eile objekti väisanud ajakirjanikele.
Erimasin Soomest appi
Tegelikult hakati raudteede ehitusega pihta tulevases Koidula jaamas ja Valga-Petseri peateel juba 25 augustil. "Peatöövõtja VolkerRail RTE alustas isegi enne lepingulist tähtaega," rõhutas Leinfeld. Rööbaste kokkukeevitamiseks on Soomest toodud spetsiaalne agregaat. Kokku rajatakse Koidula piirijaama 25,4 kilomeetrit raudteed, kõige laiemas osas, jaamas endas saab tulevikus olema kümme rööpapaari. Koidula raudteepiirjaama hoonete ehitamisega alustatakse selle aasta novembri algul.
Kokku kulub miljard krooni
RKASi juhtkond on optimistlik, et umbes üks miljard krooni maksev Koidula piirijaam valmib tähtajaks ehk 1. juuliks 2011. "Praegu on meil järgmise aasta riigi finantseeritavast osast puudu 73 miljonit krooni," tõdes Leinfeld.
"Samas pole ka riigieelarve veel koos ja kui riik seda summat ei leia, siis ega töö objektil seisma jää - RKAS paneb selle summa esialgu ise välja," ütles Leinfeld.
Koidula raudteepiirijaama kogumaksumusest kolmandiku ehk veidi üle 300 miljoni krooni kannab riik. Ülejäänud projektist rahastavad RKAS ja AS Eesti Raudtee, kes investeerivad raudtee infrastruktuuri veidi üle 600 miljoni krooni.
RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit ütles, et kuna ehitusturul on praegu tõsine konkurents, siis pole välistatud, et objekti kogumaksumus kujuneb esialgse prognoosiga võrreldes isegi umbes 271 miljonit krooni väiksemaks.
Kommentaar
Hetkel kuum
Raul Kudre, Värska vallavanem
Pole kahtlustki, et vald suurehitisest võidab. Näiteks praegu, ehituse ajal on need ümbruskaudsed majutusasutused ja turismitalud, mis pakuvad hommikusööki, pikaks ajaks välja üüritud. Ja isegi mõned korterid on ehitajatele välja üüritud. Samuti on tõusnud kohalike kaupluste käive.
Plaanide kohaselt tuleb Koidula piirijaama üle saja töökoha ja ilmselt saavad seal tööd ka vallainimesed, sest ega sinna ainult spetsialiste, nagu näiteks tollitöötajaid, piirivalvureid, taimekaitseinspektoreid vajata.
Suurte ehitustega kaasnevad ka teatud halvad küljed. Kohalikud nurisevad, et häiritud on transport ja ehitaja ei suuda ajutisi teid korras hoida. Näiteks bussid peavad läbi saama, aga bussid on sealsetel teedel oma raamid läbi raputanud. Otsime probleemidele lahendusi koos ehitajaga.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
3
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele