Tromp: viga tehti riigihangete seaduse tegemisel

„Tänaseks tekkinud olukord hankevaidluste lahendamisel on kummastav ja seadusandja esialgne eesmärk tagada läbi vaidlustuskomisjoni hankemenetluses tekkivate vaidluste kiire ja efektiivne lahendamine, enam ei toimi,“ rääkis Tromp. Tema sõnul avaldab see pikaksvenivate kohtuasjade kaudu edaspidi mõju ka eurorahade kiirele kasutusele võtmisele.

Riigikohtu juunikuine otsus tegi Riigihangete Ameti juures asuvast seni esimese astme kohtu rolli täitnud vaidlustuskomisjonist haldusorgani, kellega komisjoni otsusega rahulolematu ettevõtja peab kohtus nüüd rinda pistma. Iga kohtuskäik, mille komisjon kaotab, näpistab riigi rahakotist niigi nappivaid kroone.

Advokaadibüroo Lepik Luhaäär LAWIN vandeadvokaadi Marko Mehilase hinnangul on tekkinud olukord mõneti vastuoluline. „Ettevõtja vaidlustuse läbivaatamisel on komisjon endiselt sõltumatu vahemees, kes peab vaidlustuse erapooletult lahendama. Komisjoni otsuse peale kohtusse esitatud kaebuse arutamisel muutub komisjon aga kohtumenetluses ettevõtja vastaspooleks, kelle eesmärgiks on kaitsta enda tehtud lahendit ja sisuliselt tõrjuda hankekaebust,” kirjeldas ta raamatupidaja.ee-le Riigikohtu otsuse tagajärgi – ettevõtja vastas seisab kohtus nö eliitkahurvägi, kes tunneb riigihanke seadust paremini kui keegi teine Eesti riigis.