21. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peter Kiss: varustuskindlus on energeetikas teema nr 1
KPMG energeetika ja infrastruktuuri
valdkonna globaalse juhi Peter Kissi arvates vajab Eesti täispööret
energiamõtlemises ning tuleb otsustada, milline elektrienergia tootmisstruktuur
oleks kõige kasulikum, kirjutab KPMG ajakiri Foorum.
Kui uusi tootmisvõimsusi ei rajata, hakkab Eesti sõltuma elektrienergia impordist.
Kiss kirjutab, et Eesti elektrienergia uue tootmisstruktuuri rajamisel tuleks toetuda kolmele nurgakivile. „Esiteks peab tulevikus iga elektrijaama arendamist käsitleva otsuse langetamisel lähtuma eelkõige varustuskindlusest. Teiseks peavad Balti riigid tegema koostööd omavahel ja samuti teiste ELi liikmesriikidega. Aga et oleks füüsiliselt võimalik koostööd teha, on vaja ehitada uued elektri- (ja maagaasi-) ühendused. ELi energiasüsteemiga lõimumisele pole alternatiivi. Kolmandaks tuleb kaaluda kõiki võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, kuna Eesti tööstus- ja kodutarbijate varustamist mõistlike hindadega elektrienergiaga saab tagada üksnes tehnoloogiate kombineerimisega.“
Kiss tuletab meelde, et kuigi 2006. aastal loodi veealuse kaabli kaudu ühendus Soome elektrisüsteemiga, on see ühendus siiski nõrk ning Balti riigid on Euroopa elektrisüsteemist endiselt ära lõigatud.
Siiski on muutlikus poliitilises kliimas väga suureks väärtuseks ja eeliseks, et 93,8 protsenti Eestis loodavast energiast toodetakse põlevkivi kasutavates elektrijaamades. Seega on Eesti elektritööstus sisuliselt sõltumatu kütuse impordist. „Ilmselt jääb põlevkivi ka edaspidi Eesti kõige olulisemaks energiaallikaks. Samas on üsna tõenäoline, et põlevkivil rajanev elektrienergiatootmine kaotab aja jooksul oma juhtpositsiooni,“ märgib Kiss.
Kiss kirjutab, et Eesti elektrienergia uue tootmisstruktuuri rajamisel tuleks toetuda kolmele nurgakivile. „Esiteks peab tulevikus iga elektrijaama arendamist käsitleva otsuse langetamisel lähtuma eelkõige varustuskindlusest. Teiseks peavad Balti riigid tegema koostööd omavahel ja samuti teiste ELi liikmesriikidega. Aga et oleks füüsiliselt võimalik koostööd teha, on vaja ehitada uued elektri- (ja maagaasi-) ühendused. ELi energiasüsteemiga lõimumisele pole alternatiivi. Kolmandaks tuleb kaaluda kõiki võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, kuna Eesti tööstus- ja kodutarbijate varustamist mõistlike hindadega elektrienergiaga saab tagada üksnes tehnoloogiate kombineerimisega.“
Autor: Haldusuudised.ee
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!