Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siseviimistluse eest maksab rendileandja
Büroohoonete omanikud enne rentniku
leidmist siseviimistlusega enamasti ei alusta. Remondi ja siseviimistluse
tegemine võib jääda nii rendileandja kui ka rentniku kanda.
Olukorras, kus büroopindade turul suur ülepakkumine, üüripindade renditasu remont eriti ei mõjuta ja omanik võtab kulud üha enam enda kanda.
Metro Capitali Eesti kontori juhataja Ain Kivisaar ütles oma praktikale tuginedes, et mitte ühegi algselt arhitekti kavandatud büroo planeering ja siseviimistlusmaterjalide valik pole tegelikkuseks saanud.
"Hoone omanikul on ehituse käigus mõttetu hakata ära arvama üürniku vajadusi ja nägemusi viimistluse osas. Seetõttu pole me alustanud ühegi büroo väljaehitust enne, kui on olemas konkreetne üürnik, kes kirjeldaks oma soove," märkis ta, pidades sellist lähenemist praegusel keerulisel turul oluliseks konkurentsieeliseks, mis on Metro Plazas võimaldanud saavutada rohkem kui 90protsendiline büroopindade täitumuse.
Kivisaare sõnul finantseerib siseviimistluse praegusel turul valdavalt majaomanik. Kuna see on tavapraktika, siis puudub lõpuni viimistletud ning viimistlemata karbi üürihindade hinnavõrdlus.
Omanik ootab uue üürniku tema soovidega ära
"Miks peaks keegi investeerima ise pinna väljaehitamisse, kui turul on pakkuda piisav hulk valmis või valmivaid pindu väga atraktiivse hinna eest? Juhul kui tegemist on erilahenduse või tavapärasest oluliselt kallima viimistlusega, siis on tavaline olnud lähenemine, kus majaomanik finantseerib nn baastaseme ning üürnik sellest ülejääva osa," lisas Kivisaar.
Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Erko Närska ütles samuti, et tavaliselt on siseviimistlust nõus tegema üürileandjad, aga juhul, kui seda teevad üürnikud, tasaarveldatakse see üürisummades.
Tavaliselt ootab omanik uue üürniku ära, kelle soovidega püütakse arvestada. "Praegu on surve üürihindade alandamisele väga suur ning seetõttu suurest hinnavahest lõpuni viimistletud ja karbi kujul välja antava büroopinna vahel rääkida ei saa," lisas ta.
ArtPrint ehitas pinna endale sobivaks
Kunsttrükistele spetsialiseerunud ArtPrint kolis Baltika Kvartalisse juulis ning tegi oma kuludega kogu pinnal remondi- ja viimistlustööd.
"Soovisime spetsiifilise otstarbega ruume. Sisuliselt ehitasime tootmisruumi üles mustast karbist, sest meil oli vaja teistsugust ruumilahendust kui rendileandjal pakkuda. Ka galerii viimistlesime ise, kuna fotode eksponeerimiseks tavalahendused ei sobi," jagas kogemusi ArtPrinti tegevjuht Krister Rekkaro.
Hetkel kuum
"Baltika Kvartali aura seostub meie ettevõtte põhiväärtustega ja seetõttu ei näinud me omalt poolt tehtavas investeeringus mingit probleemi," lisas ta. Rendileandjaga jõuti ruumide paiknemise, remondi ja hindade osas hõlpsasti kokkuleppele, kuna poolte ühines huvi oli, et firma tegutseks samades ruumides 5-10 aastat.
ArtPrint koostas sisekujundusprojekti ning kooskõlastamisel probleeme ei tekkinud. "Rendileandja tuli võimaluste piires vastu nii rendihinna kui ka maksetähtaegade osas," märkis Rekkaro. Väga oluliseks peab ta ka seda, et rendileandja pakub ettevõttele võimalust kaasa rääkida Baltika Kvartali turundamisega seotud küsimustes.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Vaata, mis seal sees on
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele