Eesti ei ole oma väiksuse tõttu e-kurjategijatele atraktiivne, kuid on teada mitmeid juhtumeid, kus naaberriikide küberpätid on siin oma skeeme katsetanud, ütles Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe spetsialist Anto Veldre.
Meil on naaberriikidega ühine ajalugu ning nende riikide e-kurjategijatel on siin kergem alustada, rääkis ta ERRi uudisteportaalile. On juhtunud päris sageli, et Eestis testiti mingi kontseptsioon läbi, et kas sellega on võimalik raha teenida, ning siis mindi edasi Euroopasse, lisas Veldre.
Tema sõnul pole Eestis pea üldse toimunud rünnakuid, mis oleks kirjutatud korrektses eesti keeles: kui keegi kirjutab hiina nimega inglise keeles, tuleb kohe mõte, et kas ma tunnen teda. Suurtel rahvastel on olukord hullem, sest nende poole pöördub küberkurjategija korralikus emakeeles, kinnitas Veldre.
Autor: Haldusuudised.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.