• 03.12.09, 12:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Helsingi maksab tuhkruile 10eurost tunnipalka

Helsingi linn vajab tuhkrute abi, et linna parkides ja mujal elavaid metsistunud küülikuid püüda, ja maksab loomadele tehtud töö eest 10 euro suurust tunnipalka, kirjutas Ilta-Sanomat.
Soome tuhkruliit arutab praegu, millised töölepingud tuleks tuhkrutega sõlmida, sest tuhkrute palkamist kaaluvad ka teised linnad.
Helsingis küülikute püüdmise eest vastutav projektijuht Antti Rautiainen ütles, et tuhkruomanikelt ostetakse teenust tavapäraste pargi- ja aiatöö eest makstava hinnaga. Korraga töötab tavaliselt kaks tuhkrut, seega tuleb ühe looma tunnipalgaks ligi 10 eurot. Tööpäev kestab 7-8 tundi, mille jooksul võivad tuhkrud püüda kuni paarkümmend küülikut.
Linn saab osa tuhkrute palgakulu tagasi, müües kinnipüütud küülikuid paari euro eest loomaaiale söödaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rootsis on omavalitsused kasutanud tuhkruid kahjurloomade püügiks juba pikemat aega ja seal on töösuhted väikekiskjatega täpsemalt paika pandud.
Rautiainen rääkis, et Helsingis töötavad tuhkrud alati omaniku juhendamisel ja jahiretkel peavad kaasas olema ka linna töötajad. Täita tuleb loomakaitseseadusi ja järgida puhkepauside tegemist.
Helsingi ehitusteenistus on kasutanud tuhkruid küülikujahiks eelmisest talvest alates ja nüüd on linn otsustanud loomade abi kasutada ka järgmisel aastal.
Tuhkur päästetakse küülikute kaevatud tunnelite juures lahti ja kiskja ajab pikk-kõrvad urgude ette seatud võrkudesse. Tuhkrute abi vajatakse kesklinna parkides ja muudes rahvarohketes kohtades, kus küülikute tulistamine pole võimalik.
Soome tuhkruliidus on registreeritud juba 140 looma. Tööd tuhkrutel jätkub – ainuüksi pealinnas võib eri hinnangute järgi elada kümme tuhat metsistunud küülikut.
 
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Viimased uudised

Uudised
  • 21.05.26, 06:15
6X6 ehk mis määrab väliskinnisvarasse investeerimise tootluse?
Eksootika toob võlu ja valu. Kuidas mitte saada vastu pükse?
Uudised
  • 20.05.26, 16:18
2 galeriid glamuuri: Sõõrumaa pani paika Talsinki olulisima nurgakivi - vaata, mis sinna tuleb
Uudised
  • 20.05.26, 13:00
Vaheda aususega. Julia Linde: Uusarenduse „uus“ ei ole enam iseseisev müügiargument
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Uudised
  • 20.05.26, 12:26
Ingvar Allekand: aastaga pole midagi tegelikult muutunud
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Uudised
  • 20.05.26, 11:45
Ees on 2 intressimäära tõusu, korterite paranenud kättesaadavus halveneb taas
Arvamused
  • 20.05.26, 11:25
Analüütik: Harjumaa kinnisvaraturul pigistatakse välja maksimumi
Vaata, kelle käes on jäme ots!
Uudised
  • 20.05.26, 07:30
“Kõik teevad halbu otsuseid.” Kinnisvarajuht avaldas edu valemi kolm sammast
Uudised
  • 20.05.26, 06:00
Pealinna korteriturul valitsevad korterid aastaist 1940-1990
Vaata, mida näitavad graafikud!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele