Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul surub konkurents ja tarbimise langus praegu avatud turu elektrihindu oluliselt allapoole.
"Summaarselt suudavad Eestis ja Lätis asuvad elektrijaamad katta 90% ajast nõudluse, kuid konkurents ning tarbimise langus surub hindasid avatud turul praegu oluliselt allapoole," nõustus Kisel väitega, et tarbimise vähenemine võib elektri hinda alla sikutada.
"Prognoosimine on küll tänamatu tegevus, eriti sellises majandusolukorras," vastas Kisel samas Äripäeva palvele tuleval aastal toimuvast täpsemalt rääkida.
"Rusikareegel, mida on varasemalt kasutatud, näitab, et SKP muutus toob endaga elektritarbimises 30-50% väiksema muutuse. Elik 1% SKP kasvu tähendaks 0,3-0,5% elektritarbimise suurenemist," selgitas ta. "Sel aastal võiks siis eeldada ca 14% majanduslanguse juures kuni 7% elektritarbimise vähenemist. Samast loogikast lähtudes võib ka prognoosida järgmise aasta elektritarbimise mahtu."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgmisel aastal hakkab kujunevat elektri hinda mõjutama vabatarbijate jaoks avanev elektriturg ning käivituv elektribörs. "Hetkel on sellise avatud turu efekt väga hästi näha Põhjamaade elektriturul: elektri hind Soomes on kukkunud eelmise aastaga võrreldes ligi 50%," märkis Kisel.
Eesti elektri ekspordikoguseid piirab sisuliselt vaid ülekandeliinide võimsus, mingeid regulatiivseid piiranguid Kiseli sõnul ekspordile pole.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.