Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia lubab vabaturu riski maandada
Eesti Energia nõustub tuleva aasta 1. aprillist ligi 250 suurkliendi vabaturule mineku riski maandama, kui ettevõtted selle eest täiendavat tasu maksavad.
Järgneb jaeäri valdkonnaga tegeleva Eesti Energia juhatuse liikme Margus Ringi kommentaar, mis räägib suurklientide ees seisvatest valikutest.
Vabaturu tekkimine tähendab, et kaob 70 aastat Eesti Energia käes olnud elektri ainumüüja positsioon. Suurtel klientidel tekib valikuvõimalus osta elektrit ka teistelt turule sisenevatelt elektrimüüjatelt ning edaspidi kujuneb suurtele tarbijatele elektri hind vabas konkurentsis nõudmise ja pakkumise tulemusena. Viimane on kindlasti objektiivsem kui tänane reguleeritud hind.
Praeguse seaduseprojekti kohaselt avaneb tuleva aasta 1. aprillil elektriturg nendele suurtele tarbijatele, kes tarbivad ühes tarbimiskohas rohkem kui 2 GWh aastas. See tähendab, et aprillist kaob suurtel tarbijatel õigus osta elektrit suletud turu ehk konkurentsiameti poolt reguleeritud hinnaga. Selliseid ettevõtteid on Eestis ca 250.
Elektri hind hakkab tulevast kevadest fikseeruma elektribörsil. Elektribörs on koht, mis peegeldab nõudmise-pakkumise tulemusena fikseeruvat elektri õiglast turuhinda. Eesti Energia hinnapakkumised saavad põhinema turuhinnal ning meiepoolsel hinnangul elektrihindade dünaamika kohta. Konkreetse vabaturu pakkumise koostamisel on võtmekohal kliendi vajadused ja soovitav lepinguperiood ning tarbimisgraafiku analüüs.
Avatud turul peab klient analüüsima oma riskitaluvust ja vastavalt sellele tegema valiku fikseeritud või ujuva elektrihinna kasuks. Eesti Energia pakub igale vabaturu kliendi tarbimisprofiilile vastava elektritoote ning kolme põhilist valikut, kus on võimalik valida fikseeritud hinna, osaliselt fikseeritud hinna või muutuva hinnaga toodete vahel.
Elektri hinda saab üldjuhul fikseerida kolmeks, kuueks, üheksaks või 12 kuuks, kuid kliendi soovil ka erinevateks perioodideks või pikemaks ajaks. Fikseeritav hind sõltub elektrilepingu ajaperioodist ja soovitavast elektrienergia kogusest. Hinna fikseerimine mingiks perioodiks tähendab müüjapoolset riskivõtmist ning sõltuvalt riski suurusest hinnastab müüja ka oma pakkumise.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele