Eesti Energia nõustub tuleva aasta 1. aprillist ligi 250 suurkliendi vabaturule mineku riski maandama, kui ettevõtted selle eest täiendavat tasu maksavad.
Järgneb jaeäri valdkonnaga tegeleva Eesti Energia juhatuse liikme Margus Ringi kommentaar, mis räägib suurklientide ees seisvatest valikutest.
Vabaturu tekkimine tähendab, et kaob 70 aastat Eesti Energia käes olnud elektri ainumüüja positsioon. Suurtel klientidel tekib valikuvõimalus osta elektrit ka teistelt turule sisenevatelt elektrimüüjatelt ning edaspidi kujuneb suurtele tarbijatele elektri hind vabas konkurentsis nõudmise ja pakkumise tulemusena. Viimane on kindlasti objektiivsem kui tänane reguleeritud hind.
Praeguse seaduseprojekti kohaselt avaneb tuleva aasta 1. aprillil elektriturg nendele suurtele tarbijatele, kes tarbivad ühes tarbimiskohas rohkem kui 2 GWh aastas. See tähendab, et aprillist kaob suurtel tarbijatel õigus osta elektrit suletud turu ehk konkurentsiameti poolt reguleeritud hinnaga. Selliseid ettevõtteid on Eestis ca 250.
Elektri hind hakkab tulevast kevadest fikseeruma elektribörsil. Elektribörs on koht, mis peegeldab nõudmise-pakkumise tulemusena fikseeruvat elektri õiglast turuhinda. Eesti Energia hinnapakkumised saavad põhinema turuhinnal ning meiepoolsel hinnangul elektrihindade dünaamika kohta. Konkreetse vabaturu pakkumise koostamisel on võtmekohal kliendi vajadused ja soovitav lepinguperiood ning tarbimisgraafiku analüüs.
Avatud turul peab klient analüüsima oma riskitaluvust ja vastavalt sellele tegema valiku fikseeritud või ujuva elektrihinna kasuks. Eesti Energia pakub igale vabaturu kliendi tarbimisprofiilile vastava elektritoote ning kolme põhilist valikut, kus on võimalik valida fikseeritud hinna, osaliselt fikseeritud hinna või muutuva hinnaga toodete vahel.
Elektri hinda saab üldjuhul fikseerida kolmeks, kuueks, üheksaks või 12 kuuks, kuid kliendi soovil ka erinevateks perioodideks või pikemaks ajaks. Fikseeritav hind sõltub elektrilepingu ajaperioodist ja soovitavast elektrienergia kogusest. Hinna fikseerimine mingiks perioodiks tähendab müüjapoolset riskivõtmist ning sõltuvalt riski suurusest hinnastab müüja ka oma pakkumise.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele