Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EMT: GSM võrgus sai rääkida juba 1993. aasta suvest
Meie jaoks on veidi naljaks kembelda selle üle, kes esimesena midagi ametlikult avas, kuid lisada tahaks, et tegelikult sai Eestis GSM võrgus rääkida juba alates 1993. aasta augustist, ütles EMT avalike suhete juht Kaja Sepp.
Sepp täpsustas, et 1993. aasta augustis korraldati Tallinnas rahvusvaheline GSM-teemaline konverents ning selleks pandi püsti ka esimesed GSM saatjad. „Sellest hetkest alates toimisid Eestis paralleelselt EMT ja GSM võrk,“ rääkis Sepp. „Eestis toimis GSM Soome GSM võrgu laiendusena. GSM võrgu kliendid, keda muide oli 1995. aasta alguseks juba täiesti arvestatav hulk, maksid oma kõnede eest Eestis kehtestatud hindade järgi.“
Sepp ei olnud päri väljendiga, justkui oleks Radiolinja Eesti oma GSM võrgu avamisega teinud EMTle ninanipsu. Küll aga möönis Sepp, et pärast Radiolinja võrgu ametlikku avamist vormistas EMT kiiresti ära ka oma GSM võrgu ametliku avamise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soome GSM-operaatori Radiolinja Oy tütarfirma AS Radiolinja Eesti (nüüd Elisa Eesti AS) avas täna 15 aastat tagasi Eesti esimese ettevõttena oma GSM-mobiilsidevõrgu suunakoodiga 256. Konkurent Eesti Mobiiltelefon avas oma GSM võrgu kolm nädalat hiljem, 31. jaanuaril 1995.
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.