Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seppänen: hilinemise võimalus oli algusest peale teada
Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul oli algusest peale teada, et sel kuul, kui toimub üleminek uuele süsteemile, võivad arved hiljaks jääda.
Seppänen selgitas, et Elisa alustas jaanuari alguses plaanipärast üleminekut uuele kliendihaldus- ja arveldussüsteemile. "Kuna see muudatus on niivõrd suur ja mahukas, siis oli ette näha, et jaanuari arved hilinevad, mistõttu teavitasime sellest nii era- kui ka ärikliente juba jaanuari alguses."
Elisa juhi sõnul saatsid nad kõikidele klientidele eraldi kirja, kus andsid teada, et on kasutusele võtmas uut kliendihaldus- ja arveldussüsteemi ning seetõttu võivad arved hilineda.
Ta lisas, et Elisa on oleme kasutanud väga paljusid kanaleid alustades teavitusest arvepäistes, SMS-teavitusest, Elisa kõnekeskuse automaatvastusest kuni kodulehe uudisteni. Samuti on teavitussildid arvete hilinemise kohta väljas Elisa 23 esinduses üle Eesti.
"See, et tänaseks pole arved klientidele välja saadetud, tähendab seda, et oleme nädala võrra tavapärasest arvete väljasaatmise graafikust maas. Praeguse plaani järgi saadame arved välja selle nädala jooksul," sõnas Seppänen.
"Algusest peale teada ning arvestasime sellega, et sel kuul, kui toimub üleminek uuele süsteemile, võivad arved hiljaks jääda. Uue süsteemi kasutusele võtmine on kahtlemata suur ja keerukas muudatus, kuid teenib eesmärki luua olukord, kus saame oma klientideni tuua kiiremini uusi teenuseid ja soodsamaid pakette," tõdes Seppänen.
Elisa Eesti partneriks on Seppäneni sõnul Qvantel Business Solutions ning sama süsteemi kasutab juba aastaid Elisa Oyi tootmisüksus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele