19. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurettevõtja Ukrainas: Hillar Tederi gildilikud investeeringud

Kuulates ettevõtja Hillar Tederi ülimalt suurejoonelisi plaane Ukrainas, võib skeptikul tekkida küsimus, kas siit tuleb nüüd suur õnnestumine või suur häving.

Endine Hillar Tederi O'Key ja praegu Auchani poolt opereeritav supermarket meenutab Kadaka turgu: kaup on läbisegi riiulitel ja kõige viimasel ulatub hunnik pappkaste peaaegu laeni. Oleksime justkui rännanud ajas 20 aastat tagasi. Vaevu jõuab piltnik teha paar klõpsu, kui kahe meetri pikkune laiaturjaline turvamees ta peatab.

Ajakirjanikud visatakse Tederi kinnistult välja. Tuima ilmega turvamees käib meil kannul ja hakkab kätega vehkima. See on tema viis märku anda, et Kiievi kaubandusuhkust ei tohi ka väljast jäädvustada. Tederi võlanõudja Aleksei Dorošenko on nõutu. Ta helistab pildiloa saamiseks läbi mitu asjapulka, kes kõik teda edasi suunavad. Aga tulutult.

Sama tulutult ajab Aleksei taga raha, mis Teder O'Key kaubanduskettide likvideerimisel kaupmeestele võlgu jäi. Aleksei-suguseid on Ukrainas veel ligi 600. Lisaks pole siiani saanud palka endised O'Key töötajad. Ka kaebekiri presidendikandidaadile ja mitteametlikult Ukraina kõige rikkamale inimesele Julia Tõmošenkole pole raha tagasi toonud.

Pingeline algus

Aleksei ei lase end rivist välja lüüa. Ütleb vaid, et Tederi poepinnad on pikalt meedial hambus olnud ja seega on turvamehed ettevaatlikud. Külalislahke Aleksei tahaks ka homme kohtuda. Aga homme samal ajal ja samas kohas peaksime olema juba Hillar Tederiga.

Päev hiljem kihutabki Subaru pereautoga kohale kodumaine ärihiiglane - kunagine Žiguli-müüja ja praegune Ukraina miljardärist kinnisvarahai Hillar Teder. Teder valab esimese ropsuga end tühjaks. Ütleb poolnaljaga, et tulime fotograafiga tema tegemisi pigem segama ja kasu pole meist kopika eestki. Ainult paksu pahandust. Meelsasti ta ajakirjanikega ei suhtle. "Kui ma oskaks kõiki neid numbreid üles lugeda, mille pealt sina oled helistanud, saaksin kaks lehekülge," lausub Hillar. Tavaliselt talle eriti ei helistata. Vähemalt nii ta väidab.

Kuna vestluses püsib ärevavõitu ärapanemise vaim, tuksub Tederi oimukohas närvike. "Nüüd läheb täitsa rappa," ütleb Teder. Võimalik, et häiritud õhkkonnast tingituna sõidab ta tupikusse. Enda sõnul ei eksi ta Kiievis kunagi ära. Jõuame kuhugi garaažide vahele. Kümne minuti pärast oleme alguspunktis tagasi.

Läheme uuele katsele, sest tahame, et Teder ise oma tegemisi näitaks.

Kuigi Teder jäi pärast O'Key kaupluseketi likvideerimist tarnijatele ja töötajatele 141 miljonit krooni võlgu, ei kavatsegi ta võlga ära maksta. Ühest küljest leiab ta, et on vale inimene, kellelt neid summasid üldse nõuda. Teiseks tegeleks ta raha tagasimaksmisega elu lõpuni. Isegi kui mõnele maksaks raha ära, tahaksid ju kõik kohe saada, arvab ta.

Teder püüab Ukrainas teisi kõrgusi. Kümnetest miljonitest räägib ta samasuguse kergusega nagu McDonald'sis söömisest. Kusjuures, miljonid on dollarites ja McDonald'sisse juhtub ta kiire elutempo tõttu õhtuti tihti. Teder räägib, et praegu on esmatähtis Kiievi projektid valmis saada, sest need keedavad hästi raha. Siis saab ka teised projektid lõpetatud. Praegu on peaaegu pool neist valmis.

Teder on lõunamaise elutempoga Kiievis õnnelik. Tema silma välisnurka on optimismist tekkinud kaheksa naerukortsu, mis nalja peale kõrva taha jooksevad.

Venemaal kasvas rahapuu

Venemaal läks Tederi elu juba igavaks, kuigi seal oli elu nagu Buratino rahapuu - paned mündi maha ja kasvab raginal. Vene O'Key müüs ta maha peaaegu neli aastat tagasi ja teenis sellega hinnanguliselt 150-180 miljonit dollarit. Pealegi seletab Teder, et Vene O'Key EBITA on praegu 200 miljonit dollarit ehk siis saadakse seal ka ilma temata hakkama. Tederil oli Vene partneritega ka mahlatehas, kus pakendati päevas miljon liitrit mahla. See müüdi Coca-Colale, müügist teenis ta üle 2 miljardi krooni. Enne, kui Teder otsustas Ukrainasse liikuda, vaatas ta läbi kõik slaavi maad. Isegi Bulgaaria, kuid see olevat Tederi sõnul täielik kolhoos.

Ukrainas on aga teine lugu. Siin ei ammendu üks teenistus nii kiiresti ja seadused on üks ühele Venemaalt maha viksitud. Teder seletab autode vahel lonkides ja pedaale tallates, et ajab siin peaaegu sama asja nagu Gild. Ehk siis investeerimissüsteemi, kus sorts raha tuleb ise panna ja ülejäänu küsida investorite ning pankade käest. Ainuke vahe on see, et Teder ei investeeri enda sõnul igasse võimalikku projekti, vaid ainult sinna, mida hästi tunneb.

Viimasel aastal on aga lood nadid. Teder võtab käed roolilt ja näitab nende abil, et oma raha peab nüüd olema 70 protsenti, kui üldse soovid laenu saada. Varem rahuldusid pangad kolmandikuga. Samas pole tema sõnul väikseid asju üldse mõtet ajada, sest asjaajamisi on sama palju, kasu aga vähem.

Telefon heliseb. Helistab kohalik investor Andrei, kes soovib pärastlõunal kohtuda. Andrei on Tederi arvates vinge vana, kes käib mägedes ronimas ja tal on Ukraina üks suuremaid kunstikogusid. Nüüd soovib ta vaba raha kinnisvaraarendusse panna. Endises vennasvabariigis teenib korraliku äri müügist vähemalt üle saja miljoni dollari, sest mastaabid on mitmeid kordi võimsamad.

Aga investorite otsimine on Ukrainas keerukas. Kellel vähegi raha üle jääb, need on poliitikaga seotud. Kuna EBRD andis Tederile laenu 100 miljonit dollarit ehk pea neljandiku vajaminevast summast, peab Teder kõrvale tõrjuma n-ö riiginägude raha. Selline on EBRD nõudmine. Andreile näitas juba EBRD rohelist tuld ja kõigi eelduste kohaselt sõlmitakse järgmisel nädalal 70 miljoni dollari väärtuses leping.

Andreiga lepitakse kohtumine umbes kella kolmeks. Kiievis pole mõttekas väga täpseid kellaaegu kokku leppida, sest ühest punktist teise jõudmisel võib ette tulla uskumatuid takistusi.

Numbrid Hillarile meeldivad

Telefon, mis ei tohiks peaaegu kunagi heliseda, annab endast jälle märku. Sel korral on toru otsas Merko mees Janek Lehtmets, kes töötab Tederiga ühes kontoris ja ootab teda juba tunni pärast kohtumisele. "Ah, ajame Merkoga siin ka ühte projekti," vastab Teder napisõnaliselt küsimusele, mida Merko Ukrainas teeb. Küll aga käib Tederi kontoris kaks Saaremaalt pärit Merko meest, kes arvutavad ja mõõdavad. Janeki enda sõnul nad alles mõtlevad, kuhu investeerida. Praegu huvitab neid M26 projekt ehk 35 140ruutmeetrine kaubanduskeskus Kiievis.

Lõpuks aga oleme sama kurikuulsa Pristani kaubanduskeskuse juures. Teder jätkab juttu numbrites, sest talle meeldib rääkida numbrites. Sel korral pigem ruutmeetrites.

Kaubanduskeskuse kogupindala on 150 000 ruutmeetrit ehk rohkem kui paar Rocca al Mare kaubanduskeskust. Juba praegu avatud ja Auchani opereeritava toidupoe pind on vähemalt kolm korda suurem Eesti keskmisest marketist. Esimesel aastal kavandab Teder kaubanduskeskuse rendivooks miljon krooni päevas.

Siseneme tagumisest, jõepoolsest uksest, kust pääseb ligi pooleliolevale ehitusele. Eile käisime Alekseiga vaid avatud osas ehk toidupoes. Hall ja lahmakas juurdeehitus selle kõrval ei torganudki silma.

Võib jalaga uksi avada

"Noh, ta ei ole ilus veel. Fassaadid ja värgid pole veel valmis. Aga vaatame täna nats," ütleb Teder ja jalutab objektile kui peremees koju. Denis Priimägi Ukraina EASist rääkis, et Teder on sedasorti ärimees, kes võib Ukrainas iga ukse jalaga lahti lüüa. Kuigi ta on Ukrainas paljudele võlgu ja tema peale kaevatakse, olevat ta seal sellest hoolimata lugupeetud mees.

Hiiglaslik keskuse juurdeehitus plaanitakse avada aprilli lõpus. Objektil mehed küll töötavad, nii et müra kohiseb kõrvus, kuid seal peaks ikkagi müttama 500 ehitusmeest. Praegu töötavad neist vaid pooled. Sellisel objektil peaks kuus ehitatama 5-8 miljoni dollari eest. Objektil on põhitöövõtjaks Toomas Lumanile kuuluva Nordeconi tütar Eurocon. Euroconile on praeguseks ligi kuue miljoni kroonine võlg makstud. Üleval on veel peaaegu 800 000kroonine võlg Eesti firmale Konteki ja see plaanitakse tasaarveldada järgmisel nädalal. Raskete olude ja võlgade tõttu ehitati vahel vaid miljoni eest kuus, kuid päris uksi kinni seal löödud pole, raskustest hoolimata. Aasta aega on Ukraina ehitusturg paigal seisnud ja tuuride ülesvõtmine võtab veel aega.

Teder astub reipal sammul ees ja viipab: "Näete, neid klaase valmistavad siin eestlased!" Poepindadel on klaasid juba ees. Küll aga ei oska Teder täpselt öelda, milline Eesti firma klaasid ette pani. Teder kiidab majandusminister Juhan Partsi, kes neile appi tuli ja andis viiele Eesti ehitusfirmale garantiilimiidi Tederi projektis kaasalöömiseks. Mõni Eesti ärimees arvab, et kui Tederit veel mõned aastad rahastataks, seisaks mees juba kindlamalt jalgel. Teder usub, et tänu uuele investorile ja järgmisel nädal sõlmitavale lepingule saavad kõik üleval olevad nõuded rahuldatud. Hetkeseisuga on Teder Partsu antud 300 miljoni kroonisest garantiilimiidist ära kasutanud 200 miljonit krooni.

KredEx ei muretse

Siinsamas käis ülemöödunud nädalal ka KredExi riskijuht Anto Viigi, kelle sõnul oli olukord normaalne. Ta väidab, et meedias tõstatatud mured on välja mõeldud. Teder tuleb tema sõnul suurepäraselt oma asjadega toime ja hakkab KredExile tagasimakseid tegema.

Näe, nemad siin on täitsa eestlased," viipab Teder näpuga. Kõnnime kolmele kiivritega mehele vastu, nende seas on ka Tederi objekti ehitusdirektor Jüri Põld. Ta on muhe mees, kes on iga nädal objektil ja hoiab ehitajaid töös. Kui neile korrapäraselt raha ei maksa, kipuvad nad kaduma. Ilmselgelt on Põld uhke, et töö ehitusel käib. Rahulikul toonil pajatab ta ühe Kiievi ehitajate nalja.

Teder ootab Põllu jutus pausi ja näitab siis näpuga Dnepri peale. Jõge katab veel jäävaip ja loodus selle ümber on üheülbaline. "Vaata parem sinna. Suvel on siin väga ilus. Ligi 30 kraadi sooja. Praegu on aga kõik valge ja kahjuks ei saa midagi aru," nendib Teder. Kiievis pidavat olema kõige mõttetum viibida just jaanuaris ja veebruaris.

Teder pöörab uneleva näo vaateaknalt ja ütleb, et pidi ju Janekiga, Merko mehega kontoris kohtuma. Ta seab sammud välja. Tederi jaoks on lihtsalt üks järjekordne päev, kui ta ulmeliste projektide pärast mööda Kiievit ringi rallib. Ta istub oma beeži Subarusse tagasi ja kaob koos oma unistustega tormilisse Kiievi liiklusesse. Mõne arvates on pingutused seal tulutud. Tederilt kohtus tulutult võlga nõudnud Arco Vara juhi Lembit Tampere hinnangul on vähetõenäoline, et need projektid võiksid kunagi valmida.

KES ON KES

Hillar Teder

• Sünd 10.09.1962

Olulisemad tehingud:

• 1997 ehitab Rocca al Mare kaubanduskeskuse Tallinnas (pind 35 000 m2), müüb selle 2005. aastal, teenides müügist 780 miljonit krooni.

• 1999 ehitab Sikupilli kaubanduskeskuse, mille müüb 2006. aastal.

• 2001 asutab tehnopargi, mille müüb 2005. aastal.

• 2001 asutab O'Key keti Venemaal, mille osaluse müüb 2007. aastal.

• 2005 müüb oma osaluse mahlafirmas Multon Coca-Colale, millega teenib üle 2 miljardi krooni.

• 2007 tuleb välja projektiga O'Key Ukraina, mille müüs 2009. aastal.

ÜLEVAADE

Kõigil projektidel erinevad investorid

Pristan (osalus 50%)

• Kiievis Dnepri kaldal asuv kaubanduskeskus, kus käis ka Äripäev. Üks osa on seal valmis, teine peaks valmima aprillis. Arendatakse kohaliku investoriga. Ehitajaks on Toomas Lumani Nordeconi tütarfirma Eurocon.

• Pindala kokku: 70 500 (+70 500) m2

• Valmis: 43 000 m2

• Investeeringuid kokku: 180,9 miljonit USD

• Praeguseks investeeritud: 135 miljonit USD

M26

• Kaubanduskeskuse projekt Kiievis, mida ei ole veel ehitama hakatud. Arutavad koos Merkoga seda projekti.

• Pindala kokku: 35 140 m2

• Pole ehitama hakatud

• Investeeringuid kokku: 37,3 miljonit USD

• Investeeritud: 7,5 miljonit USD

Krivoi Rog

• Asub Krivoi Rogil kiriku kõrval, kahe tee ristumiskohas. Linnal läheb hästi, kui metalliäri lokkab. Projekt on valmis.