26. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

On aprill 2009. Igor Gelleri juhitav AS Kolle on end lõhki laenanud ja ettevõtte pankrot aja küsimus. Aega toimetamiseks veel natuke on.

Kollel on võlgu vähemalt miljardi jagu. Enam kui kümnendiku laenudest ehk umbes 130 miljonit krooni moodustavad paar aastat varem väljastatud võlakirjad. Võlakirjaemissiooni korraldajaks SEB, märkijateks Swedbanki ja SEB enda fondid ning väiksemad investorid. Võlakirjade lunastamise tähtaeg saabub aprilli teises pooles.

Võlapaberite tagatiseks on Kolle omanduses olevad tütarfirma Taloti aktsiad. Talot toodab Maardus betoontooteid. Sipleb aga turuolukorra tõttu võlakriisis. Aprilli alguses suurendatakse Taloti aktsiakapitali kümne miljoni krooni võrra. Kolle omandusse jääb sama arv aktsiaid mis enne, aga osalus Talotis kukub 99%-lt 22-le. St, et ka võlakirju jääb tagama varasema asemel vaid viiendik Talotist. Seda võimaldab tagatisagendi SEBga sõlmitud leping, milles tagatiseks olnud aktsiad olid fikseeritud arvuna.

SEB teeb kohustusliku käigu, kui proovib pärast võlakirjade lunastamise tähtaega allesjäänud osalusest Talotis oksjoni teel vabaneda. Viiendiku Taloti alghinnaks määratakse 135,6 miljonit krooni. Summa peegeldab panga paar aastat varasemat hinnangut ettevõttele, kui Talot tervikuna pandi Kolle võlakirju tagama. Vaid veidi varem, aprillis, on enamusosalus Talotist minema liikunud üle kümne korra odavamalt ehk kümne miljoni krooniga.

"Tsiviliseeritud kultuuriruumis ja ärimaalimas peaks selline käitumine olema välistatud," kommenteerib Kolle tagatisvaraga toimunud tehinguid neli kuud hiljem, 2009. aasta augustis Swedbanki fondijuht Peeter Piho. Ta tunnistab, et pole enda praktika jooksul niivõrd ebaeetilise juhtumiga kokku puutunud. Swedbank on suurim võlausaldaja, pangal on võlakirjade all kinni 65 miljonit krooni.

Mõis ja Eivinid ehk kütusefirma Letofin

Toona, augustis, kui Äripäev esmakordselt Kolle võlakirjaomanike tagatisvara kaaperdamisest kirjutab, ei tea avalikkus veel, kes on Taloti uued suuromanikud ehk inimesed, kes SEB-le ja Swedbankile külma kõhuga mütsi pähe tõmbasid.

Enamusosaluse Talotis enda kätte saanud OÜ Viru Backpackers on tundmatu ettevõte, mille omanikuks ja ainsaks töötajaks on 59aastane Dmitri Konovalov, kes töötab kütusefirmas Letofin Trading logistikuna. Selle ettevõtte üks omanik on kevadel Kollele ja Talotile finantsnõu andnud Mark Eivin.

Ametlikult Konovalovi suuromandusse jõudnud Talot ei tähenda aga vara poolest pelgalt tootmisettevõtet. Firmale kuuluvad või kuulusid mitmed maatükid. Näiteks läheb kas otse või kaudselt koos osalusega Talotis Viru Backpackersile üle 6,8 hektarit tootmismaad Maardus, kus asub Taloti tootmine. Samuti kuulub Talotile pea 30 hektarit Harku vallas.

Praeguseks on Taloti uued omanikud koondunud OÜ Meftalo Invest taha. Lisaks Mark Eivinile on Talotit majandavas ettevõttes omanikena esindatud ärimehed, keda ühendab osalus Letofin Tradingus. Nendeks on Mark Eivini vend Leonid Eivin, Jüri Mõis ja Sander Maasik. Lisaks Letofin Tradingu nõukogu liige Heldur Veinberg ja detsembris Taloti juhi kohale asunud Rasmus Kurm.

Pankrotistunud Kolle juht ja omanik Geller õnnestub eelmisel nädalal tabada Harju maakohtust. Ta läheb andma võlgniku vannet pankrotis Kolle pankrotistunud tütre OÜ Laerto Invest juhatuse liikmena. Gelleri sõnul viis Taloti aktsiaemissiooni läbi investor, mitte Kolle. "Talot oleks läinud pankrotti, tänu värskele rahale, emissioonile, jäi Talot ellu," räägib ta.

Geller: see oli suunatud emissioon

Kolle võlakirjaemissiooni korraldamisel SEBga sõlmitud lepingu kohaselt võis Taloti aktsiakapitali suurendada ja seadust sellega ei rikutud, räägib Geller. Ta lisab, et emissioon oli suunatud kindlale investorile. Kes oli see investor, Geller täpsustada ei soovi.

 "Võimalik, et on. See on juba ilma minuta," vastab ta täpsustavale märkusele, et investorid on juba detsembrist teada - Eivinite, Mõisa jt näol.

Letofini üks omanikke Mark Eivin vastab palvele teemat kommenteerida e-kirja teel. Tema kommentaar asjade käigule on esitatud järgmisel leheküljel. Üheks Eivini väiteks on, et aktsiaemissioonis osalemist pakuti siiski ka Kolle võlakirjaomanikele. "Kaks suuremat võlakirjade hoidjat (Swedbanki fondid ja SEB fondid) ei soovinud emissioonis osaleda," selgitab ta.

Peeter Piho väidab siin aga vastu: "Swedbank fondidele ei ole küll keegi võimalust seal osaleda pakkumas käinud."

Mõisast sai enne jõule Taloti nõukogu esimees. Huvitav nüanss on see, et Mõis oli ise Swedbanki kaudu Kolle võlakirjadesse investeerinud, aga on nüüd tagatiseks olnud Taloti omanike seas.

"Minu jaoks algas see detsembris," sõnab ta. Mõis räägib, et pole väga hästi kursis Kolle võlakirjade temaatikaga. Samas selgitab, et rahasüst päästis Taloti pankrotist. "Avalikkus on ka seda liigutust valesti mõistnud, nagu sealt oleks midagi ära varastatud. Ei-ei, raha pandi juurde. Puhast ehtsat raha pandi juurde," ütleb ta.

Mõis ise liitus investoritega detsembris, 10 miljonit Talotisse liikus aga aprillis. Kas tema kaasamine toimus Letofin Tradinguga seotud inimeste kaudu? "Jah, võib öelda küll, et Letofini kaudu," vastab ta küsimusele. Eivin märgib, et omapoolse pakkumise Talotis osaleda tegi aga Mõis ise.

Infot, kas ja kui palju on uued omanikud tasutud kümnele miljonile lisaks investeerinud, Mõis ei anna. "Seda ma ei saa praegu öelda," sõnab ta. Küsimusele ei vasta ka Eivin.

Mõisa sõnul oli rahasüstist kasu ka võlakirjaomanikele, kes enamusosalusest aktsiakapitali suurenedes ilma jäid. "Võlakirjaomanikel oli enne ka kehv seis, keegi pani kümme miljonit juurde, nüüd on natukene parem," ütleb ta.

Võlausaldajad Mõisaga ei nõustu

Swedbanki fondijuht Peeter Piho ei nõustu Taloti omanikuks saanud Jüri Mõisa väitega, et Taloti aktsiaemissioon parandas võlakirjaomanike positsiooni.

Karm on ka oma hinnangutes väiksemaid võlakirjaomanikke esindava inkassofirma OÜ Credimen juht Juhani Tamminen. "See on ääretult inetu tsirkus, mis on toimunud. Ainuke käik, mis minul on, on teha see selgeks rootslastele," ütleb ta, viidates sellele, et proovib oma sõnumit edasi anda SEB-le Rootsis.

Seejuures on Tamminen veendunud, et võlakirjaomanikele tehti külma. "Keegi kasutas seda võimalust (teha Taloti aktsiaemissioon - toim), see on jokk. Mina näen seda asja nii, et pank, kes on teinud müügitööd, on pannud siin oma prestiiži mängu, peaks vastutama ka oma tegude ja sõnade eest," räägib Tamminen. Taloti aktsiaemissiooni tühistamise võimalustesse ta ei usu.

SEB emissiooni korraldamisel tehtud vigu ei tunnista. "ASile Kolle kuuluv osalus ASi Talot aktsiakapitalis kuulub ASi Kolle pankrotivara hulka. AS SEB Pank on esitanud nõude ASi Kolle pankrotimenetluses," saadab vastavasisulisele päringule vastuseks panga kommunikatsioonijuht.

Kolle pankrotihaldur Andres Alaver väldib hoolega Äripäeva küsimustele vastamist.

Pankrotitoimkonna liige, ka ise pankrotihaldurina tegutsev Andres Hermet, kinnitab, et Taloti saatusel hoitakse silma peal. "Me ei tahaks, et Talot lõpetaks pankrotiga. Vahepeal oli Talot ka sellises seisus," ütleb ta.

Sellest vaatenurgast on tema sõnul hea, et uued investorid tulid ja sinna raha sisse panid - pankrotis Kollel poleks raha olnud. Aktsiakapitali suurendamise osas on aga Hermeti sõnul oluline selgitada, kas võlausaldajate huve sellega kahjustati.

"Peab hindama, kas ettevõtte tegelik väärtus oli suurem kui see raha, millega kapitali suurendati. Meie ülesanne on välja selgitada, kas see tehing kahjustas võlausaldajate huve. Kui kahjustas, siis tuleb selle tehinguga midagi ette võtta," viitab ta võimalusele emissioon tagasi pöörata.

Kütuseärimehed pidid usalduse taastama

Betoonitootja Taloti uued omanikud on seni tegutsenud ühiselt kütuseäris. Enamuses vendadele Eivinitele ja Jüri Mõisale kuuluv Letofin Trading on põhiliselt teeninud naftatransiidiga, praegu plaanib Sillamäele gaasiterminali.

2004. aastal koondus Letofin Tradingu ümber mõjukas seltskond. Nende seas olid Eivinid, kellele kuulus pool ettevõttest. Teise poole omanikeks olid Mõis, Hannes Tamjärv, kunagised Hansa Capitali juhid Mart Tooming, Kalle Kiigske ja Tarmo Rooteman, ehitussektoris tegevad Ludmila Kanepe, Dmitri Mälson ja Juri Jantšuk.

 Ettevõtte tegevusalaks sai naftatoodete import ja transiit Valgevenest ja Venemaalt. Letofin Tradingu müügitulu kasvas 2007. aasta lõpuks pea 2,5 miljardi kroonini. 2008. aastal veidi langes.

Mõisa äripartneritele Eivinitele kuulub ka ilukirurgiateenuseid pakkuv erakliinik Tallinnas - Vitaclinika. "Mark Eivin on tegelikult hariduselt kirurg. Eks see algas nii, et oli vaja kliinikule sisseseadet osta ja olid sõbrad Venemaal. Tegi paar tehingut - pärast see kujuneski nii, et raha, mis Venemaalt naftakauplemisest teeniti, läks Vitaclinika sisustamiseks," räägib Mõis.

Ise oli ta ASi Meta-Eks SP kaudu alustanud vaguniäris, koos Eivinitega prooviti diiselkütuse eksporti arendada. "See jäi nüüd küll pronksiöö taha," sõnab Mõis.

Üllatav huvi2007. aastal ostis Mõis teised väikeosanikud Letofin Tradingust välja ja sai ise Eivinite kõrval poole ettevõtte omanikuks. Praeguseks kuulub Mõisale 30% ja Eivinitile 60% Letofin Tradingust. Kümnendik ettevõttest kuulub juhatuse liikmele Sander Maasikule jt ettevõtte töötajatele.

Letofin Tradingus osaluse Mõisale müünud Toomingu sõnul oli 2007. aastal tunne, et n-ö kuldaeg naftaäris on seljataga. "Ma arvan, et tervikuna transiidi jätk Eesti kaudu ei tundunud enam niivõrd perspektiivne," räägib ta.

Üks põhjus oli ka selles, et kütusetransiit nõuab korralikke finantseeringuid nii omakapitali kui ka laenuraha näol. "Kuna summad on hästi suured, siis meile põhimõtteliselt tundus nii mahu kui ka riskiastme kohapealt, et meie jaoks ei ole see kõige perspektiivsem," nendib ta.

Üheks Letofin Tradingu projektiks on tütarettevõtte Nord Gas rajatav gaasiterminal Sillamäel. Samuti tegeleb Letofin Trading biodiisili müügiga. Ettevõtte omanike otsus alustada betoonitootmisega on seetõttu üllatav. Kuna Talotile kuulub ka hea hulk kinnistuid Maardus ja Harku vallas, võiks vastust otsida ehk kinnisvarast?

"Ei, maatükkide vastu huvi ei tunne," sõnab Mõis. Ta selgitab, et kütuseturul ei ole kõige paremad ajad ja müügiks otsitakse teisi tooteid lisaks. "Üks niisugune kaup, mida siin turul ostetakse-müüakse, tundub olevat tsement," räägib Mõis.

Riskantne investeering

Mõisa sõnul on Talot riskantne investeering - seda nii turuolukorra kui ka juriidilise riski tõttu. Viimase all peab ta eelkõige silmas võimalust, et Kolle pankrotiprotsessis proovib haldur Taloti aktsiakapitali suurendamise tagasi pöörata.

Mullu septembrist olid mõnda aega Taloti juhatuse liikmed Veiko Veskiväli ja Sven Soomuste. Soomuste kuulus kuni 2008. aasta alguseni ka Toomingu-Rootemani United Partners Groupi (UPG) juhatusse. UPG tütarettevõtte United Partners Investmentsi juhatuses oli aga 2007. aasta lõpuni praegu Letofin Tradingus tegutsev Maasik.

Soomuste sõnul oli üks tema ülesandeid Talotis leida ka uued investorid.

Üritati usaldust taastada

Veskiväli lahkus ettevõtte juhatusest veebruaris, kuna sai enda sõnul huvitava pakkumise ehitusprojektile Moskvas. "Ega Talot kui ettevõte olnud süüdi, et ta aktsiad panditi. Tehasel tellimusi oli, inimesed on spetsialistid," räägib ta.

Ettevõte oli sattunud olukorda, kus teda vaadati viltuse pilguga, ütleb Veskiväli. "Keegi ei saanud aru, mis seal tegelikult toimub. See tõi ka tehasele kaasa ebamäärase olemise, kus kõik lükati ettemaksu peale, käibevahenditega oli kitsas," räägib ta.

Veskiväli sõnul oli üks eesmärk laiendada omanikeringi ja kaasata nõukogusse inimesed, keda avalikkus teab, sest ilma selleta oleks võinud uksed kinni panna.

Praeguseks on pangad ettevõtet enam usaldama hakanud, toormaterjali tarnijad hakanud krediiti andma, kinnitab Veskiväli. "Praeguseks ajaks on õigeid otsuseid tehtud, õigeid inimesi kaasatud, isiklikku vastutust sinna taha pandud," lisab ta.

Olukord ehitusmaterjalitootjate poolelt pole aga kiita. Rand & Tuulberg Grupil on osalused kahes betoonitootjas - ASis Columbia-Kivi ja ASis Muuga Betoonelement.

"Tootjaid on palju, tööd vähe ja hind üle mõistuse madal," iseloomustab turusituatsiooni Rand & Tuulberg Grupi üks aktsionäridest Raivo Rand. Ta ütleb, et Talot on olnud üks kõige madalama hinna pakkujaid ja sellise poliitikaga kaua ja kaugele ei sõua.

"Praeguses turusituatsioonis investeerib ainult hull betoontoodete tootmisse. Ma poleks Talotist olnud huvitatud isegi siis, kui 10 miljonit oleks peale makstud," lausub Rand.

Tema hinnangul tuleb tootmise elujõus hoidmiseks järgneva paari aasta jooksul arvestada omanikupoolse täiendava panusega firmasse. "Seadmed nõuavad pidevalt varuosi ja remonti. Kui müügihind neid kulusid ei kata, ja nii see on, peab omanik avama jälle oma rahakoti," märgib Rand.

Kommentaarid

Mark Eivin, kütusefirma OÜ Letofin Trading juhatuse liige ja üks omanikke

Teadsin Kolle ja Taloti probleemidest. Igor Geller ja Ivan Popov, keda tunnen kui korralikke tööstusjuhte, palusid minu kaasabi finantsprobleemide lahendamisel, millega nad ei olnud varem kokku puutunud.

Ehkki ma isiklikult aktsiaemissioonis ei osalenud, oli mul hea meel, et Taloti kapitaliprobleem selleks korraks lahendati ning säilisid 150 inimese töökohad.

Möödunud aasta alguses Talot praktiliselt seisis. Õhus oli Taloti pankrotioht. Aktsiaemissioon päästis ettevõtte.

Teise võimaliku lahendusega - pikendada laenulepinguid - pangad ei nõustunud.

Kolmas variant - konverteerida Kolle võlakirjad Taloti aktsiateks - ei läinud läbi seetõttu, et kaks suuremat võlakirjade hoidjat (Swedbanki fondid ja SEB fondid) ei soovinud emissioonis osaleda.

Ka praegu on Talotil täiendava kapitali vajadus ning Talot otsib investoreid.

Probleem ei ole selles, et soovijad ei pääseks investeerima, vaid selles, kust leida investoreid.

Vähemalt neli kuud enne võlakirjade lunastamise tähtaega olid suuremad võlakirjaomanikud teadlikud Taloti halvast finantsolukorrast. Kuid mitte keegi neist ei pakkunud mingit lahendust ega näidanud muul viisil soovi ettevõtet päästa.

Täiendav emissioon päästis võlakirjade tagatisvara selles ulatuses, mis oli järele jäänud.

OÜ Viru Backpackers osalemine selles tehingus oli kavandatud lühiajalisena, ta oli nn sildfinantseerija.

Silver Vohu, SEB kommunikatsioonijuht

Kuna ASi Kolle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, on otsused ASi Talot aktsiakapitali suurendamise ja sellega seotud tehingute tagasivõitmise või tühistamise osas pankrotihalduri ja -toimkonna pädevuses.

AS SEB Pank on järginud ASi Kolle poolt võlakirjaemissioonist tulenevate kohustuste rikkumise ilmnemisel emissioonitingimustes ette nähtud tegevuskava, lähtudes seejuures investorite instruktsioonidest.

Raul Malmstein, finantsinspektsiooni juhatuse esimees

Oma järelevalvetegevuses on finantsinspektsioon jõudnud järeldusele, et tagatisagendi funktsiooni täitmine, sealhulgas vastavate lepingute sisustamine, vajab suunamist meie soovitusliku juhendiga. Juhendi eelnõu on kättesaadav finantsinspektsiooni veebilehelt.

TR Majade kaasuse kaudu on SEB Pank oma järeldused teinud. (Finantsinspektsioon algatas 2009. aasta alguses SEB Panga osas järelevalvemenetluse, mille tulemusel pank tegi muudatusi juhtkonnas ja töötajate seas ning otsustas korvata ka TR Majade võlakirjainvestoritele tekitatud kahju - toim). Pank on teinud muudatusi organisatsioonis, selle ülesehituses ja toimimises.

Iga lepingu sisuks on poolte tahteavaldused. Mitte ükski leping ei välista aga selle rikkumist poole poolt, hooletut või suisa kuritegelikku käitumist.

Lepingu rikkumised on eraõiguslikud küsimused ning selletaolisse tsiviilvaidlusse finantsjärelevalve üldiselt ei sekku.

Kronoloogia SEB vahendusel ostavad investorid ASi Kolle võlakirju. Lunastamistähtajaks määratakse 24. aprill 2009. Kolle juhi Igor Gelleri sõnul plaanivad nad osa võlakirju kustutada ja osa pikendada. Harju maakohus kuulutab välja ASi Kolle pankroti.

2007 kevad

2009 veebruar

2009 aprill

Aktsiakapitali suurendamise kaudu vähendab Kolle võlakirjainvestorite osalust Talotis.2009 juuni

Tagatisagent SEB korraldab võlakirjade tagatiseks jäänud 22% Taloti enampakkumise, määrates alghinnaks 135 miljonit krooni. Ostjat ei leidu. Fondid hindavad Kolle võlakirju alla 90-100%.Oktoober 2009

Detsember 2009

Taloti nõukogu esimeheks saab Jüri Mõis, nõukogu liikmeteks Mark Eivin ja Aivar Pihlak. Ettevõtte uueks juhiks saab Rasmus Kurm. Viru Backpackersi omanikuks saab OÜ Meftalo Invest. Vastavat kannet äriregister ei kajasta.

Autor: Haldusuudised.ee