Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaomanik: mind on 100 protsenti petetud
Pärnu kinnisvara- ja autoärimehe Margus Kanguri ehitusfirma pankrot on alltöövõtjate arvates osa skeemist, millega jäeti neile tehtud tööde eest miljonid kroonid maksmata. Üheks võlausaldajaks ka maaomanik Vaike Lilienthal.
„See on nii kurb ja nahaalne lugu, 100 protsenti on mind petetud,“ rääkis Reaalarenduse pankrotiga 2,7 miljonist kroonist ilma jäänud Vaike Lilienthal, kes sõlmis ettevõttega endale kuuluva kinnistu ostu-müügilepingu.
Naise sõnul maksis tollal Ürgo Tikerpuule ja Meelis Kingile kuulunud Reaalarendus väikese osa hinnast ära ning kinnistu vormistati ettevõtte nimele. Ülejäänud raha lubati tasuda detailplaneeringu kinnitamise järel.
Detailplaneeringut kinnitatud ei ole, Reaalarendus on pankrotis ning maa läks pangale, kelle kasuks oli seatud hüpoteek. Tegin pankrotihaldurile avalduse, kuid firmal vara enam ei ole, lisas ta pettumus hääles.
Kinnisvaramulli lõhkemise eelõhtul, 2007.a hakkas Pärnu ettevõtjate Meelis Kingi ja Ürgo Tikerpuu firma Reaalarenduse OÜ tehnoküla arendama. SEB Panga kasuks seati kinnistule kaks hüpoteeki, kokku 65 miljonit krooni. Peatöövõtjaks võeti kohaliku tuntud ettevõtja Margus Kanguri suurosalusega Ermet Ehitus.
Ermet Ehituse kannatus lõpuks katkes, saamata oli kümme miljoni krooni ringis. Võlgade katteks vahetas Reaalarendus sama aasta kevadel omanikku, kelleks saigi Ermet Ehitus.
Poolpankrotis firma omanikuna tuli Ermet Ehitusel hakata seda kokkukeedetud suppi helpima. Oma miljoneid kroone ootasid ka alltöövõtjad.
Kangur lubas, et aasta lõpus makstakse võlad ära. Kuid aeg läks ja läinud suvel müüdi Mauri tehnoküla võlausaldaja SEB Panga nõusolekul edasi NPG Investment OÜle, mille omanikuks on ühes Kanguri osalusega kinnisvarafirmas projektijuhina töötav Kristian Kahre.
Loe pikemalt esmaspäeval Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele