2. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uudne soojapüüdjate süsteem Heatcatcher võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel. KredExi  toetatava soojuspüüdja paigaldamine võimaldab säästa vähemalt 30% küttearvetest.

"Meie süsteemi algidee tuligi sellest, et leida toode, mida inimestel vaja oleks," rääkis Elysiumi juhatuse liige Liivo Kruusel Äripäeva küsimustele vastates, "teiseks ei taha inimesed suurendada praegu oma tuleviku heaolu arvelt. Seega pidi toote eest maksma sellest saavutatud kokkuhoid."

Kortermaja ventilatsiooniga ühendatava süsteemi maksumuse kohta ütles Kruusel, et majad on erineva suuruse, vajaduste ja võimalustega. Sellest sõltub ka hind. "Põhiline on, et selle investeeringu laenumaksed saab maksta soojapüüduri paigaldamisest saavutatud kokkuhoiu arvelt," lisas ta.

Mida suurem ja kõrgem kortermaja on, seda kiiremini soojapüüdur end ära tasub. Keskmise kortermaja puhul on orienteeruv tasuvusaeg 10 aastat. "Hea oleks, kui maja oleks vähemalt viiekordne ja omaks loomulikku või sundväljatõmbega ventilatsiooni, keskküttesüsteem peab olema lokaalne ehk kaugkütet kasutatakse läbi soojavahetite," täpsustas Kruusel.

Soojapüüduri arendusega alustas Elysium 2009. aasta alguses. Arendustöö jätkub koostöös teadlastega. "Tootearendus käib ja toode täiustub pidevalt, konkreetseid numbreid on raske välja tuua," sõnas Kruusel arenduseks kulunud raha kohta.

"Välisturgudest sobiks meie tooted eelkõige endistesse sotsmaadesse, kus on ehituskvaliteet ja probleemid siinsetega sarnased," analüüsis Kruusel lisades, et otseseid konkurente ei oska ta nimetada, kuna kortermajadele ideaalselt sobilikku soojapüüdmislahendust pole Eestis seni pakutud.

Esimeste soojapüüdjatega majad asuvad Järvakandis ja Paides, ühes neist on 75 korterit ja teises 60 korterit.

Ventilatsiooni kaudu lendab renoveerimata korrusmajade soojusbilansist  sõna otseses mõttes vastu taevast ligemale 20-30% ja renoveeritutel kuni 50%, mis praeguseid küttehindu arvestades märkimisväärne raiskamine.

KredEx ja EAS on tänaseks võtnud suuna, et esmalt tuleb elamute renoveerimisel parandada kütte- ja ventilatsiooni korrastamisega hoone mikrokliimat ja alles seejärel tegeleda fassaadide soojustamisega. Soojustatud hoones, kus puudub tõhus ventilatsioonisüsteem, tekivad olulised kahjustused nii hoonele kui selles elavate inimeste tervisele.

Ventilatsioonikorstende otsa paigaldatavad soojuspüüdjad koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest ning aitavad lahendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme nagu korruselisus, tuul, temperatuuride vahe, üle- ja alaventileeritus, soojakadu.

Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale. Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6. Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojust kasutada maja kütmiseks. Kui süsteemi toodetud soojast jääb väheseks, saab puuduva osa kaugküttest.

Elysium, TTÜ Ehitusteaduskonna Kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus alustasid koostööd Heatcatcheri süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks tänavu märtsis.

Autor: Haldusuudised.ee