Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soojapüüdja müüja näeb korteriühistutes suurt turgu
Kahele kortermajale soojapüüdjad paigaldanud Elysium OÜ on patendiametis kasuliku lahendusena registreeritud lahendust pakkunud rohkem kui 60 majale, kuid 9000 Eesti korteriühistust saaksid soojapüüdjat kasutada tervelt pooled.
Uudne soojapüüdjate süsteem Heatcatcher võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel. KredExi toetatava soojuspüüdja paigaldamine võimaldab säästa vähemalt 30% küttearvetest.
"Meie süsteemi algidee tuligi sellest, et leida toode, mida inimestel vaja oleks," rääkis Elysiumi juhatuse liige Liivo Kruusel Äripäeva küsimustele vastates, "teiseks ei taha inimesed suurendada praegu oma tuleviku heaolu arvelt. Seega pidi toote eest maksma sellest saavutatud kokkuhoid."
Kortermaja ventilatsiooniga ühendatava süsteemi maksumuse kohta ütles Kruusel, et majad on erineva suuruse, vajaduste ja võimalustega. Sellest sõltub ka hind. "Põhiline on, et selle investeeringu laenumaksed saab maksta soojapüüduri paigaldamisest saavutatud kokkuhoiu arvelt," lisas ta.
Mida suurem ja kõrgem kortermaja on, seda kiiremini soojapüüdur end ära tasub. Keskmise kortermaja puhul on orienteeruv tasuvusaeg 10 aastat. "Hea oleks, kui maja oleks vähemalt viiekordne ja omaks loomulikku või sundväljatõmbega ventilatsiooni, keskküttesüsteem peab olema lokaalne ehk kaugkütet kasutatakse läbi soojavahetite," täpsustas Kruusel.
Soojapüüduri arendusega alustas Elysium 2009. aasta alguses. Arendustöö jätkub koostöös teadlastega. "Tootearendus käib ja toode täiustub pidevalt, konkreetseid numbreid on raske välja tuua," sõnas Kruusel arenduseks kulunud raha kohta.
"Välisturgudest sobiks meie tooted eelkõige endistesse sotsmaadesse, kus on ehituskvaliteet ja probleemid siinsetega sarnased," analüüsis Kruusel lisades, et otseseid konkurente ei oska ta nimetada, kuna kortermajadele ideaalselt sobilikku soojapüüdmislahendust pole Eestis seni pakutud.
Esimeste soojapüüdjatega majad asuvad Järvakandis ja Paides, ühes neist on 75 korterit ja teises 60 korterit.
Ventilatsiooni kaudu lendab renoveerimata korrusmajade soojusbilansist sõna otseses mõttes vastu taevast ligemale 20-30% ja renoveeritutel kuni 50%, mis praeguseid küttehindu arvestades märkimisväärne raiskamine.
KredEx ja EAS on tänaseks võtnud suuna, et esmalt tuleb elamute renoveerimisel parandada kütte- ja ventilatsiooni korrastamisega hoone mikrokliimat ja alles seejärel tegeleda fassaadide soojustamisega. Soojustatud hoones, kus puudub tõhus ventilatsioonisüsteem, tekivad olulised kahjustused nii hoonele kui selles elavate inimeste tervisele.
Ventilatsioonikorstende otsa paigaldatavad soojuspüüdjad koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest ning aitavad lahendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme nagu korruselisus, tuul, temperatuuride vahe, üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Hetkel kuum
Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale. Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6. Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojust kasutada maja kütmiseks. Kui süsteemi toodetud soojast jääb väheseks, saab puuduva osa kaugküttest.
Elysium, TTÜ Ehitusteaduskonna Kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus alustasid koostööd Heatcatcheri süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks tänavu märtsis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
1
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele