Kahele kortermajale soojapüüdjad paigaldanud Elysium OÜ on patendiametis kasuliku lahendusena registreeritud lahendust pakkunud rohkem kui 60 majale, kuid 9000 Eesti korteriühistust saaksid soojapüüdjat kasutada tervelt pooled.
Uudne soojapüüdjate süsteem Heatcatcher võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel. KredExi  toetatava soojuspüüdja paigaldamine võimaldab säästa vähemalt 30% küttearvetest.
"Meie süsteemi algidee tuligi sellest, et leida toode, mida inimestel vaja oleks," rääkis Elysiumi juhatuse liige Liivo Kruusel Äripäeva küsimustele vastates, "teiseks ei taha inimesed suurendada praegu oma tuleviku heaolu arvelt. Seega pidi toote eest maksma sellest saavutatud kokkuhoid."
Kortermaja ventilatsiooniga ühendatava süsteemi maksumuse kohta ütles Kruusel, et majad on erineva suuruse, vajaduste ja võimalustega. Sellest sõltub ka hind. "Põhiline on, et selle investeeringu laenumaksed saab maksta soojapüüduri paigaldamisest saavutatud kokkuhoiu arvelt," lisas ta.
Mida suurem ja kõrgem kortermaja on, seda kiiremini soojapüüdur end ära tasub. Keskmise kortermaja puhul on orienteeruv tasuvusaeg 10 aastat. "Hea oleks, kui maja oleks vähemalt viiekordne ja omaks loomulikku või sundväljatõmbega ventilatsiooni, keskküttesüsteem peab olema lokaalne ehk kaugkütet kasutatakse läbi soojavahetite," täpsustas Kruusel.
Soojapüüduri arendusega alustas Elysium 2009. aasta alguses. Arendustöö jätkub koostöös teadlastega. "Tootearendus käib ja toode täiustub pidevalt, konkreetseid numbreid on raske välja tuua," sõnas Kruusel arenduseks kulunud raha kohta.
"Välisturgudest sobiks meie tooted eelkõige endistesse sotsmaadesse, kus on ehituskvaliteet ja probleemid siinsetega sarnased," analüüsis Kruusel lisades, et otseseid konkurente ei oska ta nimetada, kuna kortermajadele ideaalselt sobilikku soojapüüdmislahendust pole Eestis seni pakutud.
Esimeste soojapüüdjatega majad asuvad Järvakandis ja Paides, ühes neist on 75 korterit ja teises 60 korterit.
Ventilatsiooni kaudu lendab renoveerimata korrusmajade soojusbilansist  sõna otseses mõttes vastu taevast ligemale 20-30% ja renoveeritutel kuni 50%, mis praeguseid küttehindu arvestades märkimisväärne raiskamine.
KredEx ja EAS on tänaseks võtnud suuna, et esmalt tuleb elamute renoveerimisel parandada kütte- ja ventilatsiooni korrastamisega hoone mikrokliimat ja alles seejärel tegeleda fassaadide soojustamisega. Soojustatud hoones, kus puudub tõhus ventilatsioonisüsteem, tekivad olulised kahjustused nii hoonele kui selles elavate inimeste tervisele.
Ventilatsioonikorstende otsa paigaldatavad soojuspüüdjad koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest ning aitavad lahendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme nagu korruselisus, tuul, temperatuuride vahe, üle- ja alaventileeritus, soojakadu.

Hetkel kuum

Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale. Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6. Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojust kasutada maja kütmiseks. Kui süsteemi toodetud soojast jääb väheseks, saab puuduva osa kaugküttest.
Elysium, TTÜ Ehitusteaduskonna Kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus alustasid koostööd Heatcatcheri süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks tänavu märtsis.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele