• 02.04.10, 17:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soojapüüdja müüja näeb korteriühistutes suurt turgu

Kahele kortermajale soojapüüdjad paigaldanud Elysium OÜ on patendiametis kasuliku lahendusena registreeritud lahendust pakkunud rohkem kui 60 majale, kuid 9000 Eesti korteriühistust saaksid soojapüüdjat kasutada tervelt pooled.
Uudne soojapüüdjate süsteem Heatcatcher võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel. KredExi  toetatava soojuspüüdja paigaldamine võimaldab säästa vähemalt 30% küttearvetest.
"Meie süsteemi algidee tuligi sellest, et leida toode, mida inimestel vaja oleks," rääkis Elysiumi juhatuse liige Liivo Kruusel Äripäeva küsimustele vastates, "teiseks ei taha inimesed suurendada praegu oma tuleviku heaolu arvelt. Seega pidi toote eest maksma sellest saavutatud kokkuhoid."
Kortermaja ventilatsiooniga ühendatava süsteemi maksumuse kohta ütles Kruusel, et majad on erineva suuruse, vajaduste ja võimalustega. Sellest sõltub ka hind. "Põhiline on, et selle investeeringu laenumaksed saab maksta soojapüüduri paigaldamisest saavutatud kokkuhoiu arvelt," lisas ta.
Mida suurem ja kõrgem kortermaja on, seda kiiremini soojapüüdur end ära tasub. Keskmise kortermaja puhul on orienteeruv tasuvusaeg 10 aastat. "Hea oleks, kui maja oleks vähemalt viiekordne ja omaks loomulikku või sundväljatõmbega ventilatsiooni, keskküttesüsteem peab olema lokaalne ehk kaugkütet kasutatakse läbi soojavahetite," täpsustas Kruusel.
Soojapüüduri arendusega alustas Elysium 2009. aasta alguses. Arendustöö jätkub koostöös teadlastega. "Tootearendus käib ja toode täiustub pidevalt, konkreetseid numbreid on raske välja tuua," sõnas Kruusel arenduseks kulunud raha kohta.
"Välisturgudest sobiks meie tooted eelkõige endistesse sotsmaadesse, kus on ehituskvaliteet ja probleemid siinsetega sarnased," analüüsis Kruusel lisades, et otseseid konkurente ei oska ta nimetada, kuna kortermajadele ideaalselt sobilikku soojapüüdmislahendust pole Eestis seni pakutud.
Esimeste soojapüüdjatega majad asuvad Järvakandis ja Paides, ühes neist on 75 korterit ja teises 60 korterit.
Ventilatsiooni kaudu lendab renoveerimata korrusmajade soojusbilansist  sõna otseses mõttes vastu taevast ligemale 20-30% ja renoveeritutel kuni 50%, mis praeguseid küttehindu arvestades märkimisväärne raiskamine.
KredEx ja EAS on tänaseks võtnud suuna, et esmalt tuleb elamute renoveerimisel parandada kütte- ja ventilatsiooni korrastamisega hoone mikrokliimat ja alles seejärel tegeleda fassaadide soojustamisega. Soojustatud hoones, kus puudub tõhus ventilatsioonisüsteem, tekivad olulised kahjustused nii hoonele kui selles elavate inimeste tervisele.
Ventilatsioonikorstende otsa paigaldatavad soojuspüüdjad koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest ning aitavad lahendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme nagu korruselisus, tuul, temperatuuride vahe, üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale. Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6. Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojust kasutada maja kütmiseks. Kui süsteemi toodetud soojast jääb väheseks, saab puuduva osa kaugküttest.
Elysium, TTÜ Ehitusteaduskonna Kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus alustasid koostööd Heatcatcheri süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks tänavu märtsis.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

Töökuulutused
  • 01.04.25, 15:01
Tallinna Linnavaraamet otsib haldusteenuste koordinaatorit
Kandideerimise tähtaeg 25.04.2025

Viimased uudised

Hetkel kuum

Eco Advice´i tegevjuht Anton Nikitin toob välja põnevad turuarengud.
Suur lugu
  • 16.04.25, 13:33
Omad lähevad, võõrad tulevad. Kas Eesti hakkab muutuma Šveitsiks?
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Sirin Development plaanib Vaelasse rajada kuni 130 000 ruutmeetri suuruse logistikapargi.
Uudised
  • 16.04.25, 09:26
Sirin Developmenti Eesti suurim arendus ehitatakse Vaelasse
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Uudised
  • 14.04.25, 11:26
Everaus Kinnisvara kaasas miljon eurot
Ülemistes avati mullu juba teine moodne tervisemaja, kuid ka kolmas on juba plaanimisel.
Uudised
  • 15.04.25, 07:00
Tervisemajade õitsenguaeg: pealinnas kerkivad järjest uued keskused
Laopindadeturg vahetab käiku.
Uudised
  • 11.04.25, 06:30
Vaid julgetele ja tegusatele: laopindade turg asub tõusma
Laopindadeturg vahetab käiku: huvi kasvab, ettenägelikud investeerivad
Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Uudised
  • 10.04.25, 07:00
Eluasemeturg siseneb vastuolulisse faasi
EURIBOR MUUDAB SUUNDA. Põhjalik graafik näitab müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamikat Eesti korteriturul perioodil 2022-2025
Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas (Foto: Luminor).
Uudised
  • 14.04.25, 06:45
Eestlased tahavad tube, mitte ruutmeetreid
3D-visuaal Avalon Plaza välisvaatele
  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 15:02
LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele