Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naisteorganisatsioon tegi tillikampaania
Kuna ajakirjandus võtab tõsiseid probleeme vähe omaks, siis otsustas Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon juhtida meeste ja naiste vahelisele palgalõhele tähelepanu läbi humoorika kampaania „Tilliga ja tillita“.
Täna pakkusid paljud toitlustuskohad üle Eesti lõhesaiu, lõhepraade või muid lõhest valmistatud toite kahe erineva hinnaga. Roog, mille valmistamisel oli kasutatud tilli, maksis 30,3 protsenti rohkem, kui samasugune roog ilma tillita. Sõnademängu ja huumori abiga soovis EENA viidata sellele, et Eestis on samaväärse töö eest meeste ja naiste palkade vahel lõhe kuni 30,3 protsenti.
„Meie aktsioon hakkas silma,“ ütles EENA juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht Lee Murrand. „Samal ajal käib ju ka võrdse palga kampaania riiklikul tasemel, kuid sellele on ajakirjandus vähem tähelepanu pööranud.“
Murrandi andmeil saatsid nad kirja ligi 300 toitlustusasutusele palvega aktsiooniga ühineda. „Me ei oska aktsiooniga liitunute arvu öelda, sest tagasiside puudub,“ lausus Murrand. „Kõikides toitlustuskohtades pole menüüs lõhetoite ja ilmselt mängis rolli ka sisemine hoiak, et kas ma seda hinnavahet rõhutan või mitte. Samas üks toitlustusasutus vastas meie kirjale, et nemad kampaaniaga ei ühine, sest nende firmas meeste ja naiste palgavahesid pole.“
Murrandi kinnitusel pani ta mitmes Tallinna toitlustuskohas tähele, et otse loomulikult on kliendid kokkuhoidlikud ning eelistavad odavamat ehk ilma tillita rooga. „Ka ma ise, sest kui ma täna Baieri Keldris lõunatamas käisin ja mulle pakuti 150 kroonist lõhepraadi tilliga ja täpselt samasugust ilma tillita, siis muidugi tellisin ma 104 krooni ja 55 senti maksva prae,“ rääkis Murrand.
Täna, 15. aprillil tähistati Euroopas võrdse palga päeva ja umbes 20 riigis viidi sel puhul läbi erinevaid aktsioone.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele