LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
"Eesti Energia oleks olnud piisava suurusega ettevõte, et meelitada siia ka välismaiseid börsiinvestoreid," möönis Pisang. Kuna otsustati börsile veel mitte minna, siis on tema hinnangul on riigipoolne omakapitali suurendamine üks järgmiseid ja loogilisi raha kaasamise viise.
"Turusituatsiooni arvestades on täna soodne aeg börsileminekuks, seda kinnitavad edukad börsidebüüdid näiteks Poolast, kus oma aktsiad noteerisid börsil Poola suurim energiakontsern PGE ning kindlustusettevõte PZU," tõdes Pisang. Lisaks sellele oleks riik ise säilitanud strateegilise enamusosaluse ja seega ei oleks ka riskid liiga suureks läinud, arvas ta.
Otsus Eesti Energiat börsile mitte viia võis olla ühest küljest seotud euro-otsusega, pakkus analüütik. "Eesti riigi reitingut ilmselt kergitatakse ning riigile muutuks raha kaasamine võlaturgudelt soodsamaks," täpsustas ta. Ilmselt lükati IPO tagasi ka arvestades asjaolu, et Eesti Energia kohene rahavajadus ei ole nii suur, et kogu raha täna börsilt kaasata, ütles Pisang.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Osaliselt võis otsus olla ka poliitiline ja uuesti võetakse börsiplaanid arvatavasti kõne alla peale valimisi," pakkus ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.