Kuigi kindlustuslepingute arv on väikeses kasvutrendis, tõi varakindlustusturul valitseva keskmise kindlustushinna langus ning pika ja lumise talve tõttu suurenenud varakindlustusnõuded kahjumi, teatas ERGO.
„Ehkki kindlustuslepingute arv on väikses kasvutrendis, ei kompenseeri see turu langusfaasile ja pingelisele konkurentsiolukorrale iseloomulikku kindlustusmaksemäärade vähenemist ühe aastaga keskmiselt 15%. Samuti mõjutasid tulemust talveoludest tingitud sesoonsete kahjude arvu kasv liiklus- ja sõidukikindlustuses,“ kommenteeris juhatuse esimees Kestutis Bagdonavicius.
„Samas ei mõjuta Eestis saadud kvartalikahjum kahjunõuete hüvitamise võimet ega too lähiajal kaasa kindlustustariifide tõstmist. Oleme hästi kapitaliseeritud rahvusvaheline ettevõte ning suutelised üle elama raskemad ajad turul,“ lisas Bagdonavicius.
ERGO kogus 2010 aasta I kvartali jooksul Eestist kindlustusmakseid 12 miljonit eurot (186 miljonit krooni). Enam kui poole võrra on kasvanud ERGO reisikindlustuse kindlustusmaksete laekumine, andes jõuliselt märku turuosa kasvatamisele selles kindlustusliigis. Kasvutrendi näitavad ka vastutuskindlustuste ja õnnetusjuhtumikindlustuse maksete laekumine. Sellele vaatamata enim kindlustusmakseid kogus selts 2010 aasta I kvartali jooksul sõidukikindlustusest (59 miljonit krooni) ja liikluskindlustusest (47 miljonit). Järgnesid eraisiku varakindlustus (22 miljonit krooni) ning juriidilise isiku varakindlustus (13 miljonit krooni).
Esimeses kvartalis sooritas ERGO väljamakseid Eestis 104 miljoni krooni eest. Baltimaades hüvitati nõudeid 21 miljoni euro (328 miljoni krooni) ulatuses.
Esimeses kvartalis viis ERGO ellu mitmeid strateegilisi pikaajalisi projekte, millest suurimad oli koostöö alustamine Läti rahvusliku lennukompanii airBalticuga reisikindlustuse valdkonnas ning DnBNord Bankiga elukindlustuse valdkonnas. Samuti jätkus töö ERGO elukindlustusseltside ühendamiseks selle aasta kolmandas kvartalis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tallinn on läbi tegemas suurt muutust.
Peatänava projekt, mis muudab südalinna jalakäijasõbralikumaks ja äriliselt atraktiivsemaks, on lõpuks taas päevakorras. See tähendab, et kesklinna kinnisvara saab uue väärtuse – ja just praegu avaneb haruldane võimalus omada äripinda, mis asub selle arengu südames.