Täna peab Celander Ehitus esitama saneerimiskava

Enda sõnul tühist osa võlausaldajaid esindav vandeadvokaat Meelis Pirn ütles, et tema kliendid hääletasid Celander Ehituse saneerimiskava vastuvõtmise vastu. Saneerimiskavast ei nähtu, mil moel kavatseb firma jätkusuutlikult edasi tegutseda, põhjendas ta.

Kavas on kirjeldatud OÜ Celander Ehitus jagunemist saneerimismenetluse käigus, ütles Pirn. Jagunemise tulemusena tekib neli osaühingut. Kolmele neist lähevad jagunemise teel üle konkreetsed kinnisvaraobjektid ja need kolm osaühingut jäävad vastutama krediidiasutustelt võetud laenude eest, selgitas vandeadvokaat.

"Neljas jagunemisel tekkiv osaühing oleks sisuliselt varatu ja see jääks vastutama kõigi nn tavakreeditoride nõuete eest, mida on kokku ligi 112 miljonit krooni," märkis Pirn. Ilmselgelt ei arvestaks selline jagunemine tavakreeditoride huvidega, lisas ta. "Tavakreeditoride nõuete eest vastutava osaühingu võib edaspidi ilma igasuguste probleemideta pankrotti lasta, pangad on oma huvid kindlustanud," põhjendas Pirn.

Käesoleval juhul ei nähtu saneerimiskavast, mil moel kavatseb Celander Ehitus jätkusuutlikult edasi tegutseda, toonitas Pirn. Ka on kavas kirjutatud, et OÜ Celander Ehitus kuulub Celander Gruppi (Celander Grupp OÜ) ja et viimane on valmis saneerimist toetama. Samas on kirjas, et Celander Grupi peamine tulubaas on ehitustegevus Skandinaavias, rääkis Pirn. "On väidetud, et OÜ Celander Ehitus saneerimisel on plaanis aktiivselt kasutada ka teiste Celander Gruppi kuuluvate ettevõtete tulubaasi ja rahavoogu," märkis ta.

"Milline on võlausaldajate jaoks garantii, et Celander Grupp OÜ tõepoolest investeerib OÜsse Celander Ehitus," tõstatas vandeadvokaat küsimuse. Tegu on kahe iseseisva juriidilise isikuga ja Celander Ehituse võlausaldajad ei saa pöörata oma nõudeid Celander Grupi vastu, sõnas Pirn. "Celander Grupp OÜ võib ju tõepoolest kasutada Skandinaavia maades alltöövõtjana OÜd Celander Ehitus, kuid altöövõtust tekkiv puhaskasum on ehitussektoris suhteliselt väike, sellega pole kindlasti võimalik rahuldada tavakreeditoride nõudeid," möönis ta.

Kuna Celanderi vastu oli kohtusse esitatud pankrotiavaldus enne seda, kui Celander esitas saneerimisavalduse, siis saneerimisseaduse kohaselt peatub pankrotiavalduse menetlemine kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. Seega – kui kohus ei kinnita saneerimiskava, jätkub pankrotiavalduse menetlemine, teatas Pirn.

Kas saneerimiskava esitatakse täna kohtule kinnitamiseks, tahtsime küsida ehitusfirma saneerimisnõustajaks määratud vandeadvokaat Tarvo Lindma käest, kuid tema ei võtnud telefoni vastu. Uudise avaldamise hetkeks ei saanud me veel ka tagasisidet temalt e-posti teel. Märtsi viimastel päevadel rääkis Lindmaa, et seaduse kohaselt on saneerimisnõustajal konfidentsiaalsuskohustus ja seetõttu pole võimalik ettevõtet puudutavatele küsimustele vastata.

Celander Ehituse juhti Roland Mälli pole Äripäeval õnnestunud tabada saneerimismenetluse algusest saadik. Tema mobiiltelefon on alati välja lülitatud ning ka täna vastati firma üldtelefonilt, et Mälli pole kontoris. "Ta laskis jalga, läks linna peale," kostis vastanud noormees.

Äripäevale teada olevalt on Celander Ehitusel kokku kohustusi võlausaldajate ees 252 miljonit krooni. Suurimateks võlausaldajateks on pangad SEB, Swedbank ja Sampo.

Ettevõte on võtnud oma tegevuse ja kinnisvaraarenduse finantseerimiseks laenu enam kui 140 miljonit krooni. Seoses kinnisvarahindade järsu kukkumisega on kinnisvara ja investeerimisobjektide tänaseks väärtuseks konservatiivselt hinnates ca 58 miljonit krooni. See teeb kogu Celander Ehituse varade mahuks konservatiivsel hinnangul 74-76 miljonit krooni.

Autor: Haldusuudised.ee