Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki fondid tänavu kõige ambitsioonikamad
Kui osa fondivalitsejatest rõhub tänavu stabiilsusele, siis Swedbank Investeerimisfondide plaan on kasvatada turuosa ning varasemast enam tähelepanu pöörata riskijuhtimisele.
"Kuna meie ambitsioon on olla suurim fondivalitseja turul ja ka liider pikas perspektiivis, oleme viimase aasta jooksul inimeste arvu suurendanud. Eelkõige riskijuhtimise ja vastavuskontrolli poole pealt. Täna (eile - toim) asuski meile tööle vastavuskontrolli juht, kes on ühtlasi juhatuse liige," rääkis Swedbank Investeerimisfondide juht Agnes Makk.
"Me oleme suurim ning peame ja ka tahame olla turvaline. Lühiajaline tõmblemine lühiajalise tulu nimel - arvan, et oleme sellest etapist välja kasvanud. Seetõttu on riskijuhtimist tugevdatud," lisas ta.
Võimalusi pakub ka kolmas sambas
"Praegune 50%ne turuosa on juba piisavalt ambitsioonikas, kuid tahame võtta uutest poole, lihtsalt mais õnnestus see 60%. Meie jaoks on prioriteet number üks tänavu pensioni teise ja ka kolmanda samba kliendid," rääkis Makk.
Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel ütles, et nad tegutsevad ühtsete investeerimispõhimõtete järgi nii Eestis kui ka Põhjamaades. "Ettevõte jääb sel aastal oma põhitegevuse ehk pensionifondide juurde. Praegu on Nordeal neli teise ja üks kolmanda samba pensionifondi, seetõttu on põhirõhk teisel sambal ja nii jääb ka tänavu. Kindlasti näeme aga suurt potentsiaali pensioni kolmanda samba fondides."
"Võttes arvesse aastakümnete suurimast majanduskriisist taastuvat keskkonda, plaanime sellel aastal tulusid samas mahus kui eelmisel aastal. Samas tegutseme turuosa suurendamise nimel. Nordea Life & Pensions teenindab enam kui 2 miljonit klienti, kelle varade maht on üle 630 miljardi krooni," rääkis Tagel.
Makk rääkis Swedbanki investeerimisfondide tulevikusuundadest, et kuna Roburi valikus on 140 fondi, siis sügisel hakatakse tutvustama Roburi fonde Eesti turul. "Pärast kriisi on hakanud vaikselt liha luudele tekkima ning hakatakse tasapisi mõtlema muudele investeerimistoodetele. Lisaks uute fondide tutvustamisele tahame olemasolevatesse fondidesse uusi kliente juurde tuua."
Riigi maksete taastamine kuluks marjaks ära
Makk tõdes, et kuna fondide väljalasketasud kadusid ära, siis iga investeeritud 100 miljoni krooni pealt langes valitsemistasu 10%. "Arvestasime oma äriplaani sisse selle languse. Loodame ikkagi, et riik järgmisel aastal taastab omaltpoolt maksed ja me teenime mahu pealt."
LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja ütles, et teise samba pensionifondid on nende jaoks olnud tähtsaim tegevussuund ning on seda ka edaspidi. "Eelmisel aastal otsustas üsna suur hulk kliente tuua oma pensioniraha LHV juurde, mistõttu kasvas LHV klientide arv ning fondide mahud ning sellest tulenevalt ka fondivalitseja käive sel aastal."
"Vahed fondide tootlustes on olnud suured ning inimesed jätkuvalt vahetavad oma pensionifondi LHV kasuks. Kui n-ö eelmise hooajaga (avalduse esitamise tähtaeg 2009 oktoober ja vahetus toimus 2010 jaanuaris) kasvas meie teise samba klientide arv 40%, siis oodatult on sel aastal kasv suurem," märkis ta.
Hetkel kuum
Danske Capital püüab stabiilsust säilitada
Danske Capitali juhatuse liige Silja Saar ütles, et nemad keskenduvad tänavu kahele asjale - pensionifondide valitsemisele ja institutsionaalsele ärile ehk institutsionaalsete klientide portfelli haldusele.
"Loomulikult me mõtleme ja kaalume, kuidas saada äri lisavõimalusi, aga praeguses keskkonnas on ääretult tähtis võime keskenduda sellele, mis sul on ja seda kvaliteetselt teha. Me ei plaani kuskile plahvatuslikult kasvada ega minna," rääkis ta. "Sel aastal iseloomustab meid stabiilsus ning see on parim, mis saab olla selles hirmsalt muutuvas maailmas."
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et uusi tegevusi otsitakse küll, aga tegelikult on tänavu tegevuse põhirõhk sellel, kuidas olemasolevaid varasid paremini hallata. "Üritame tegeleda oma toodete juhtimise ja müügiga, midagi uut ja revolutsioonilist ei planeeri."
Ta selgitas, et nad üritavad kasvatada oma fondivalikut ehk seda osa ärist, mis on fondivahendus. "See on pidev protsess, tõime alles turule mitu sellist fondi, mida Eestis veel liiga palju ei pakuta. Samuti oleks globaalsete kompetentside pakkumine üks peamiseid arengusuundi."
Teine sammas polegi kõige mahukam
Kunsing lükkas ümber arvamuse teise samba domineerimisest. "Mai lõpu seisuga olid meie valitsetavad varad 1, 692 miljardit eurot ehk 26,5 miljardit krooni, millest teise pensionifondi sambad moodustavad laias laastus suhteliselt väikese osa. See on 4,26 miljardit krooni ehk teine sammas moodustab meil umbes 16% kogu varade mahust, mida haldame
"Suurem osa SEB Varahalduse varadest on tegelikult Kesk- ja Ida Euroopa aktsiafondid, mida me valitseme Luksemburgis ja Rootsis," sõnas ta. Kunsingu sõnul on fondid selle aasta alguses on päris tublisti kosunud, aga sajaprotsendiline kasvutempo on pigem välistatud.
TAUST
Swedbank Investeerimisfondid
• varade maht 2009. aasta lõpus 903 mln eurot.
• Private Debt Fondi 133,5 mln kroonise allahindluse tõttu jäi aasta lõikes 75 miljoni kroonisse kahjumisse, ilma allahindluseta oleks kasum olnudaga 58,5 mln krooni
• teenustasusid koguti aastaga 192,2 mln krooni ehk täpselt kolmandiku võrra vähem kui aasta eest
Danske Capital
• pensionifondide ja investeerimisfondide maht aasta lõpus 2,27 mld krooni, koos klientide hallatavate väärtpaberiportfellidega aga 6,95 mld krooni
• teenustasusid koguti 49,2 mln krooni ehk 26% vähem kui aasta eest, samas oli kasum mullusega analoogne, vastavalt 30,4 mln ja 31,2 mln krooni
ERGO Funds
• teenustasutulu kahanes 26% ja ulatus 6,1 mln kroonini
• aasta kokkuvõttes saadi kahjumit 2,5 mln krooni
Nordea Pensions
• aasta lõpuks 97,6 mln krooni eest varasid
• 2009 oli esimene täispikk tööaasta, kuna fondidega tuldi turule 2008. aasta sügisel, sellest ka vaid 1,25 mln krooni eest kogutud teenustasusid
• kahjum oli siiski vaid 20 000 krooni, sest fond teenis väärtpaberite ning intressitulude pealt ligikaudu 7 mln krooni
NUMBER
• 24 mld kroonini ulatus eelmisel aastal Eestis tegutsevate fondide kogumaht. Danske Capitali raporti kohaselt oli viimati maht nii suur 2005. aasta IV kvartalis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
2
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
3
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele