Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tiina Annus taastab muinasjutulist mõisa
Ehitusärimehe Toomas Annuse õde Tiina Annus taastab Kloogaranna lähistel asuvat Kõltsu mõisa, mis seni aastaid armetus seisundis lagunes.
2001. aasta jaanuaris ostis Kõltsu mõisa suurärimees Urmas Sõõrumaa lähikondlane Priit Põld. Samas piirkonnas kinnisvaraarendusega tegeleva Rannailu OÜ ja muuseas ka Sõõrumaa energiakontserni BEN Energy juhatuse liige.
Sama aasta aprillis müüs Põld valduse enda leivaisale, OÜ-le Rannailu. See kuulub valdusfirmade kaudu Urmas Sõõrumaale ja Toomas Annusele.
Viis aastat hiljem sai mõisa omanikuks Toomas Annuse õde Tiina Annus. Ainuisikuliselt talle kuuluv äriühing Luulik ongi praegu muinsuskaitse reeglitele alludes Kõltsu muinasjutumaja meenutavat mõisa taastama asunud.
Annus ise taastatava mõisakompleksi võimalikust tulevikust rääkida ei soovi. Ütleb vaid, et selle aasta lõpuks peaks töö valmis olema.
"Tänan huvi tundmast, kuid ma ei soovi sel teemal pikemalt rääkida. Praegu ei ole veel täpselt teada, mis mõisast edaspidi saab," lisas Annus.
Kõltsu mõis on kinnistusregistri järgi maatulundus-ja elamumaa. Kinnistu suurus on kokku 16,23 ha.
Samas lähistel on Annusele kuuluv osaühing Luulik ostnud 2006. aastal veel kaks kinnistut, ühe 300ruutmeetrise pumbajaama-aluse maatüki ja teise 1,94 ha Oja kinnistu.
Ühelegi kinnistule ei ole kinnistusregistri andmetel hüpoteeki seatud.
Ajakirjas Eesti Loodus on Laulasmaa piirkonnast ja seal asuvatest vaatamisväärsusest pikemalt kirjutatud. Laulasmaa oli hinnatud väljasõidukoht juba 19. sajandi alguses.
Siinse kandi esinduslikem suveloss asus Kõltsu poolmõisas (Wellenhof), mis 1806. aastal eraldus Põllküla mõisast.
Praeguse historitsistliku villa lasi 19. sajandi lõpus ehitada parun Otto von Uexkülli lesk, kes kuni 20. sajandi algusaastateni siin suvitas. 20. sajandi alguses kuulus mõis von Mohrenschildtide suguvõsale.
Hetkel kuum
Värvikat venepärase puitpitsdekooriga eklektilist laudvooderdusega hoonet troonib sihvakas kiivriga 1891. aastal valminud torn. Historitsistlik puidust peahoone on ühekorruseline liigendatud ehitis.
Hilisemad omanikud müüsid mõisamaad kruntideks, mille ostjad olid jõukad kaupmehed ja vabrikandid, nende hulgas oli peale baltisakslaste juba ka varakaid eestlasi.
Nõnda tekkis nii Laulasmaale kui ka Kloogaranda kümneid uhkeid suvemajasid, millest üksikud on säilinud praeguseni. Osa hävis Esimeses ja Teises ilmasõjas, osa aga laastati nõukogude ajal, mil mõni villa läks koguni kütteks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
3
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
6
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele