• 23.07.10, 14:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sõõrumaa sai oma tahtmise

Sel aastal ligi miljard krooni toetusraha saavate elektritootjate omanikud peavad tänama ettevõtja Urmas Sõõrumaad, sest riigikogu arvestas toetusi määrates Sõõrumaaga seotud olnud Väo soojuselektrijaama ettepanekutega ja põlgas ära majandusministeeriumi soovitatud määrad.
Kolme aasta eest elektrituruseaduse eelnõusse ootamatult lisatud kõrged toetusemäärad on paisu tagant valla päästnud tuulejaamade ja kombijaamade projektid. Eestis taastuvenergia osakaalu on juba kasvanud poole suuremaks, kui nägi ette Euroopa Liidu nõue.
Nii on Elering väljastanud tuuleelektrijaamadele kehtivaid elektrivõrguga liitumise pakkumisi maismaal 2533 MW ulatuses, millise võimsusega saaks toota 73-87,6% Eesti aastasest elektrienergia tarbimisest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellise buumi taga on tasuv äri, millele pani aluse 2007. aasta jaanuaris-veebruaris riigikogus muudetud elektrituruseadus. Paljude heade asjade sees lisati seadusesse ka toetuste suurendamine Väo elektrijaama soovitud tasemele.
Majandusministeeriumi poolt eelnõusse esitatud toetuste korral maksaksime praegu taastuvenergia tasu 6-7 senti kW/h kohta. Kuid maksame poole rohkem, sest seadusandja arvates oli ettevõtjate äririskide vähendamine olulisem. Numbrite suurendamine tähendas ärimeestele sadades miljonites kroonides lisatoetust, mis võetakse kõik elektritarbija taskust.
Miks selline otsus riigikogu majanduskomisjonis tehti, saab selgeks protsesse lähedalt näinud inimestega rääkides. Järjekordselt koorub välja erakondade rahastamise ning seaduste ostmise teema.
Jõks jäi hüüdjaks hääleks kõrbes
See, et suuremate toetuste seadusesse panemist ei suvatsenud riigikogu isegi põhjendada, pahandas tookord ka õiguskantsler Allar Jõksi.
"Hea õigusloome tava kohaselt peavad seadusloomes tehtavad otsused olema läbipaistvad ja põhjendatud. Põhjendamine on seda olulisem, mida olulisema muudatusega on tegemist," märkis Jõks 2007. aasta suvel. Oluliste muudatuste selgitamine on Jõksi hinnangul vajalik poliitilise korruptsiooni vältimiseks.Kuid Jõks jäi oma vastuseisus üksinda. Umbes samal ajal tuli reformierakondlane Rain Rosimannus hoopis välja arvamusega, et Jõks ei sobi õiguskantslerina jätkama.
Kuid läheme tagasi riigikogusse seaduseelnõu arutamise aega. Majanduskomisjoni tollane rahvaliitlasest esimees Mart Opmann meenutab, et seaduseelnõu arutamise periood oli väga pingeline ning erinevad huvirühmad survestasid paremate tingimuste saamiseks. "Seal oli neid lobistajaid, keda me ajasime ikka kahe käega eemale. Ilma naljata!" räägib Opmann.
Kruus: Sõõrumaa pääses paremini parteijuhtidele ligi

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pakri tuulepargi projekti eest lobistanud Martin Kruus tunnistab, et Urmas Sõõrumaa ligipääs parteijuhtideni oli toona parem. Kruus peab avalikku lobistamist normaalseks, sest igaüks peabki enda huvide eest seisma.Igatahes kandis lobitöö vilja ning seadusesse läksid Väo elektrijaama soovitud toetusenumbrid. Need olid palju suuremad nendest numbritest, millega tuuleenergia eest võitlejad ja Tartu Fortum oleks rahul olnud. Aga kes see ikka pahandab, kui õnn tema õuele maandub."Ma ei kuulu ühtegi organisatsiooni või komisjoni, kus oleks seadust arutatud. Kuidas see minu lobitöö saab olla?" kommenteeris Sõõrumaa seaduse vastuvõtmise järel Postimehele.Küll on Sõõrumaa hiljem ajakirjanduses kinnitanud, et osales Eesti Energia nõukogu liikmena seadusemuudatuste vajalikkuse selgitamises seaduseandjale. Aga seda ainult riigile kuuluva ettevõtte huvides.
Samuti oli rahvasaadikute seas neid, kes mõistsid väga hästi, millise kingituse riigikogu osale ärimeestele eelnõu jõustades teeb. Võimalik, et lähenevad valimised ning parteikassasse laekuvad toetussummad sulgesid nende suud ning nad otsustasid hääletamise ajal saalist pageda. Vähemalt nüüd ei pea nad andma selgitusi, miks nad toona seda eelnõu toetasid.
Ainsana eelnõu vastu hääletanud reformierakondlane Tõnis Kõiv arvab, et ka praegu ei ole rong lõplikult läinud: "Me ei toimiks korrektselt, kui toetust ühest hetkest enam üldse ei oleks, aga summa suurust üle vaadata pole mingi küsimus."
Kronoloogia
Kiire ja korraliku lobitöö musternäide
2006. aasta
Detsembris esitab Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare juhitav majandusministeerium elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogule22. detsembril annetab Urmas Sõõrumaa Keskerakonnale 0,5 miljonit krooni.
2007. aasta

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. jaanuaril annetab Sõõrumaa Keskerakonnale,  Reformierakonnale ja IRLile võrdselt 0,5 miljonit krooni.5. jaanuaril annetab Sõõrumaa Rahvaliidule 0,5 miljonit krooni.11. jaanuaril arutab riigikogu majanduskomisjon seaduseelnõu.12. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile 0,5 miljonit krooni.
17. jaanuaril toimub riigikogus eelnõu esimene lugemine.
22. jaanuaril annetab Sõõrumaa Rahvaliidule 0,5 miljonit krooni.29. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile, Rahvaliidule, Keskerakonnale ja Reformierakonnale võrdselt 0,5 miljonit krooni.8. veebruaril lisab riigikogu majanduskomisjon oma istungil eelnõusse suuremad toetussummad, mis põhinevad Sõõrumaga seotud Väo kombijaama tasuvusarvutustel.12. veebruaril toimub riigikogu majanduskomisjoni istung, Sõõrumaa annetab Reformierakonnale 0,5 miljonit krooni14. veebruaril on riigikogus eelnõu teine lugemine, eelnõusse lisatakse kõrgemad dotatsioonid.15. veebruaril võetakse seadus vastu.19. veebruaril annetab Sõõrumaa Keskerakonnale 0,5 miljonit krooni
2009. aasta
Veebruar alustab Väo jaam täisvõimusega tööd ja  Sõõrumaale kuuluv ettevõte müüb osaluse Väo jaamas 500 mln krooni eest.
14. veebruaril 2007. aastal riigikogus toimunud elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel otsustas riigikogu tõsta taastuvenergia toetusi järgmiselt.
Valitsuse pakutust 34 sendi võrra kilovatt-tunni kohta kõrgemal tasemel kinnitati taastuvenergia ostuhinnad ja toetused. 42 protsendi võrra 81 sendilt 115-le tõusis sellega taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostuhind, toetus sellisele elektritootmisele aga 68% võrra 50 sendilt 84-le. 72 protsendi võrra ehk 47 sendilt 81-le tõusis seadusega tõhusa koostootmise käigus toodetud elektri ostuhind, toetus koostootmisjaamas elektri tootmisele aga lausa 212% võrra 16 sendilt 50-le sendile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.04.26, 11:59
Loovjuht Kertu Irves: Talsinki toob Eestisse uue elukvaliteedi standardi
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
EfTEN Real Estate Fundi juhatuse esimees Viljar Arakas vaatab tulevikku.
Uudised
  • 13.04.26, 06:00
Arakas näitas ära EfTENi selle aasta 3 eesmärki ja ühe 25-aasta pikkuse põhieesmärgi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Eluasemeturul läheb põnevaks. Ühelt poolt langes maksuküür, teiselt poolt on väljakutseks pindade arvukus, krooni vajutab pähe kasvav sõjavari.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Siin arenduses püüavad arendajad rakendada 5-minuti linna põhimõtet. Arendus peaks valmima 2027. aasta lõpuks. Haakumine ümbritseva linnaruumiga tõotab tuua positiivseid tulemusi.
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro koos ameti meeskonna ja asjatundlike kolleegidega teeb tõhusaid tulemusi.
Uudised
  • 13.04.26, 11:09
Koostöö arendajate ja pealinna vahel kannabki vilja: 31 planeeringuotsust kvartalis
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Tartu maantee 85 hoonest kolibki Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ära sama hoovi teise majasse.
Saated
  • 10.04.26, 10:38
RKAS katsetab uudset hanget ja rajab uut trendi
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
VAU Halduse asutaja Alar Toomik on kinnisvara arenduse ja ehituse taustaga ning teab täpselt, mis haldusettevõtete suurimad vajakajäämised on. “Mul polnudki arendajana tasemel haldusteenust kuskilt tellida, mistõttu tuli luua VAU Haldus, kes pakuks täpselt seda, mida ise oma töös oleksin vajanud,” ütleb ta.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.26, 09:33
Korteriühistute probleemid seisavad sageli otsustusvõimetu juhatuse taga

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele