Kui kindlustusselts lähtub karistuse registri andmetest kindlustusmakse nõudmisel, võib ta saada konkurentsieelise, ütles Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Andres Piirsalu.
„Vahendid moodustavad erineva riski astmega kindlustatute panustest ehk kindlustusmaksetest. Kui konkreetse näitaja alusel need panustajad, riskikandjad eristuvad, siis kindlustusselts ka eristamist rakendab. Tulemuseks on ühelt poolt konkurentsieelis: nn. „head kliendid“ saavad kaitse "halbadest klientidest" soodsamalt,“ ütles Piirsalu.
Piisalu sõnul aitaks riskide hindamine ka kindlustusfirmal endal riske jaotada. "Riskid oleksid tervikuna paremini hallatud, sest nn halvad kliendid saavad konkreetse grupi poolt tekitatud kahju kompenseerimiseks vajaliku summa kogumiseks piisava maksemäära," lisas Piirsalu.
Samas otsustab iga kindlustaja, millisel määral ta riski hidnamisel sisendteavet arvesse võtab ehk mis mõjutab teenuse hinda. „Arvata võib, et kui kindlustusselts rikkumiste teavet kasutama hakkab, on see ikkagi selline teave mis selgelt viitab kõrgendatud riskile,“ väitis Piirsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas nentis Piirsalu, et võimalik on ka olukord, et kindlustusriski hindamiseks ei hakatagi rikkumiste teavet kasutama, sest mujal maailmas on tehtud uuringuid, mis kinnitavad et rikkumiste ja õnnetuste vahel selget seost polegi.
Justiitsministeeriumis valminud seaduseelnõu jõustumisel saaksid kindlustajad ligi pääseda isikute liiklusrikkumistele ja seetõttu võiksid nad korduvalt liiklusseadust rikkunud isikutele määrata kopsakama kindlustusraha.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?