Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IRL ja Reform alustavad Eesti Gaasi tükeldamist
Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond leppisid täna kokku, et asuvad ühiselt töötama välja seadust, millega lahutada Eestis gaasi põhivõrgud gaasimüüjast.
"Loodame juba septembris arutada eelnõud, mis tagaks Eestis põhimõtted, et gaasi müüja oleks erineva omanikuga kui põhivõrkude omanik. Eesti jaoks on see majanduslikult oluline, arvestades võimalust tulevikus saada gaasi ka mujalt kui vaid põhiliselt ühelt tarnijalt – Gazpromilt," märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Tema sõnul võimaldab erinevate omanike tekitamine luua konkurentsi ning olla aluseks gaasi hinna alanemisel. "Täna on olukord kahjuks vastupidine – hind tõuseb ja tegelikke alternatiive gaasipakkumisel pole. Maailmas on LNG ehk veeldatud maagaas odavnenud, mistõttu oleks see Eesti inimestele ja ettevõtjatele rahaliselt ka kasulik," ütles Michal.
IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul on põhjendatud iga läbimõeldud ja mõjus samm monopolide ohjeldamiseks, sest monopoolsel turul on tarbijad kaitsetus seisus. "Täna ei tee gaasivõrgu põhiomanik Gazprom midagi selleks, et võimaldada gaasivõrgule ligipääsu ka teistele pakkujatele ja tekitada konkurentsi. Seega kannatavad tarbijad, sest gaasimüüjal ei teki konkurentsist tulenevat survet hindade alandamiseks," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaheri kinnitusel on majandusministeerium ja konkurentsiamet juba asunud töötama välja seadusparandust gaasimüüja ja võrguomaniku eraldamiseks. Tahame anda selle menetlusse nii kiiresti kui võimalik, lisas ta.
Samalaadse otsuse on langetanud ka Leedu valitsus, otsustades täita Euroopa Liidu kolmanda energiadirektiivi, mis nõuab gaasi importija, varustaja ja ülekandevõrgu eraldamist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.