Eesti Gaas: kliendid põhivõrgu riigistamisest ei võida

Esiteks. Euroopa liidu maagaasidirektiivid ei nõua, et Eestis tuleks teostada omanike lahutamine. Sama erand on antud nii Soomele kui Lätile. Seega väide, et Eesti Gaasi juhid elavad kuskil teises inforuumis ja ei tunne direktiive on vale. 

Teiseks. Nagu on näidanud Eesti elektriturul toimuv, ei pruugi turu vabastamine ja ettevõtete lahutamine olla sugugi tarbijatele kasulik, elektrihinnad on ju tõusnud, vaatamata konkurentsile. Arvestades kogu investeerinute mahtu, mis on tarvilik teha uute ühenduse loomiseks ja veeldatud maagaasi terminalide ehitamiseks – millele tuleb lisada veel ka torustike Eesti Gaasilt ostu kulud –, on ka gaasiturul Eestis oodata võrguteenuste hindade mitmekordset tõusu.

Kolmandaks. Eestis on täidetud eelmise maagaasidirektiivi nõue, kus nõutakse, et üle 100 000 kliendiga ettevõte ei tohi olla samal ajal gaasi müüja ja transportija. Eestis tegutseb gaasi transpordiga iseseisev juriidiline ettevõte AS EG Võrguteenus, kes oma tegevuses juhindub maagaasiseadusest ja kelle tegevust kontrollib konkurentsiamet.

Kõik küsimused, mis on seotud võrgule ligipääsuga, lahendab AS EG Võrguteenus, kelle poole on pöördunud nii Paldiskisse kui Muugale veeldatud maagaasi terminali (LNG) rajada soovivad ettevõtted. Gazpromil puudub igasugune võimalus takistada LNG terminalide rajamist ja liitumist võrguga.

Euroopa Komisjon koordineerimisel töötatakse välja Balti mere regiooni gaasiinfrastruktuuri integreerimise ja varustuskindluse tõstmise kava (BEMIP), milles osaleb ka AS EG Võrguteenus. Eesti Gaas koostöös Soome gaasifirmaga Gasum teostab uuringuid Eesti-Soome vahelise toru ehituseks.

Seega on väited nagu Gazprom ei teeks midagi uute tegijate turuletulekuks valed ja mitte ainult sellepärast, et see polegi Gazpromi kohustus ja on tegelikul AS EG Võrguteenus ja AS Eesti Gaas igapäevane töö, vaid vale ka sisuliselt. Sellist tööd tehakse. Lisaks on oluline veel märkida et 63 % Eesti Gaasist kuulub Euroopa Liidu ettevõtetele ehk Gazprom üksi ei saa otsustada Eesti gaasimajanduse saatust.

Milline variant oleks parim Eesti Gaasile, milline riigile?

Õige ei ole küsida, mis on kasulik riigile, mis Eesti Gaasile. Õige on küsida, mis on kasulik klientidele, sest nemad on need, kes otsustavad, kas kasutada gaasi või mitte. Üks põhilisi süüdistusi on, et Eestis on gaas kallim kui Euroopas ja näiteks tuuakse hr Gräzini (Igor Gräzin, Riigikogu liige, kuulub Reformierakonda –toim.) poolt Saksamaa.