• 22.09.10, 08:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fondivalitsejate palk jääb varjatuks

Erinevalt Arengufondi avalikust palgainfost jääb kohustusliku teise pensionisamba fondide töötajate keskmise palga suurus enamikul juhtudel saladuseks.
Kuuest kohustusliku kogumispensioni fonde haldavast ettevõttest oli teise pensionisamba fondide töötajate keskmise palga suuruse nõus avaldama ainult ERGO Funds. 2009. aastal oli see 31 000 krooni kuus, millele lisandusid tulemustasud summas 304 545 krooni.
LHV Varahaldus ja Swed­bank soovitasid teise samba fondi töötajate keskmist palka vaadata majandusaasta aruandest, kus aga ei ole välja toodud ametikohtade palkasid ja seega ei saa andmeid omavahel võrrelda. Samuti on mitmel juhul töötajate ülesanded jaotunud eri üksuste vahel ja fondi töötajate tasu suurust ei saa üheselt määratleda.
Nordea Panga sõnul arvestatakse teise samba fondidega tegeleva personali põhipalga määramisel ametikoha palgavahemikku, töötaja isiklikke oskusi, tööpanust ja võrdlust palgaturuga. Kvartaalseid tulemustasusid Nordea Pensions Estonia ei maksa.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Danske Capitali tegevjuhi Silja Saare sõnul on teise samba pensionifondide valitsemine ainult üks osa Danske Capitali kui fondivalitseja tegevusest. “Me ei erista kulusid, sealhulgas palgakulusid, meie valitsetavate fondide tasemetelt. Palgad ja preemiad, mida meie töötajatele makstakse, võtavad arvesse töötaja panuse kogu Danske Capitali tegevust arvestades,” lisas Saar. Töötajale 2009. aastal väljamakstud keskmine tasu ulatub 50 000 kroonini (koos preemiaga 62 000 kroonini) kuus.
SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu sõnul on SEB pensionifondide juhtimisse kaasatud nõuandjatena mitu SEB globaalset investeerimismeeskonda. Eesti pensionifondide strateegiliste varade jaotamine ja tegelike fondiportfellide kokkupanek on Tallinnas paikneva fondijuhi ja teda toetava portfellihalduri ülesanne.
Varade jaotamise ettepaneku kinnitab SEB Varahalduse kaheliikmeline juhatus, kes konsulteerib SEB Varahalduse riskijuhiga. “Kõikide SEB Varahalduse töötajate töötasu koosneb põhipalgast ja vastavalt töö tulemuslikkusele makstavast aastaboonusest. Fondijuhtide puhul on boonuse maksmise aluseks realiseerunud investeerimistulemused,” ütles Kunsing.
Tasub teada
* 31. oktoobrini saab pankades teise samba lepingu sõlmimist pakkuvates kindlustusseltsides ja Pensionikeskus.ee kodulehel kirjutada avaldusi, et suunata sissemaksed uude fondi või fondi vahetada.* Soovitud muudatus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2011.* Pensionifondi on võimalik muuta kahel viisil. Esiteks saab tulevased sissemaksed suunata uude fondi ja seni kogutud fondiosakud jäävad eelmisesse. Teisel juhul on võimalik vahetada kõik kogutud osakud uue pensionifondi osakute vastu.* Kuni 1. jaanuarini 2011 saab fondi vahetada juhul, kui ühe fondi osakuid on vähemalt 500 tk.* Riigi maksete tegemine on peatatud 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. 2011. aastast hakatakse II sambasse jälle sissemakseid tegema. Inimene maksab 1% ja riik lisab sellele 2%, tavapärane skeem (2% + 4%) taastub 2012. aastal.
Taust
Teise samba fondide haldamise pakkujad* Danske Capital* ERGO Funds* LHV Varahaldus* Nordea Pensions Estonia* SEB Varahaldus* Swedbank Investeerimisfondid
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.

Hetkel kuum

Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Uudised
  • 06.04.26, 14:04
Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
EfTEN Real Estate Fundi juhatuse esimees Viljar Arakas vaatab tulevikku.
Uudised
  • 13.04.26, 06:00
Arakas näitas ära EfTENi selle aasta 3 eesmärki ja ühe 25-aasta pikkuse põhieesmärgi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Eluasemeturul läheb põnevaks. Ühelt poolt langes maksuküür, teiselt poolt on väljakutseks pindade arvukus, krooni vajutab pähe kasvav sõjavari.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Siin arenduses püüavad arendajad rakendada 5-minuti linna põhimõtet. Arendus peaks valmima 2027. aasta lõpuks. Haakumine ümbritseva linnaruumiga tõotab tuua positiivseid tulemusi.
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Ehitustandril käib töö ja vile koos. Kahest 12-korruselisest tornist esimene peaks plaanide kohaselt valmima järgmise aasta I pooles.
Uudised
  • 08.04.26, 11:48
2 galeriid: Endover pani Volta SKAI-le nurgakivi. Kes kõik seal olid ja mis sinna küll tuleb?
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro koos ameti meeskonna ja asjatundlike kolleegidega teeb tõhusaid tulemusi.
Uudised
  • 13.04.26, 11:09
Koostöö arendajate ja pealinna vahel kannabki vilja: 31 planeeringuotsust kvartalis
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Müügis oleva krundi suurus on 16 966 m² ning kehtiv detailplaneering võimaldab kuni 4000 m² ehitusaluse pinnaga ärihoonet.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele