22. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fondivalitsejate palk jääb varjatuks

Erinevalt Arengufondi avalikust palgainfost jääb kohustusliku teise pensionisamba fondide töötajate keskmise palga suurus enamikul juhtudel saladuseks.

Kuuest kohustusliku kogumispensioni fonde haldavast ettevõttest oli teise pensionisamba fondide töötajate keskmise palga suuruse nõus avaldama ainult ERGO Funds. 2009. aastal oli see 31 000 krooni kuus, millele lisandusid tulemustasud summas 304 545 krooni.

LHV Varahaldus ja Swed­bank soovitasid teise samba fondi töötajate keskmist palka vaadata majandusaasta aruandest, kus aga ei ole välja toodud ametikohtade palkasid ja seega ei saa andmeid omavahel võrrelda. Samuti on mitmel juhul töötajate ülesanded jaotunud eri üksuste vahel ja fondi töötajate tasu suurust ei saa üheselt määratleda.

Nordea Panga sõnul arvestatakse teise samba fondidega tegeleva personali põhipalga määramisel ametikoha palgavahemikku, töötaja isiklikke oskusi, tööpanust ja võrdlust palgaturuga. Kvartaalseid tulemustasusid Nordea Pensions Estonia ei maksa.

Danske Capitali tegevjuhi Silja Saare sõnul on teise samba pensionifondide valitsemine ainult üks osa Danske Capitali kui fondivalitseja tegevusest. “Me ei erista kulusid, sealhulgas palgakulusid, meie valitsetavate fondide tasemetelt. Palgad ja preemiad, mida meie töötajatele makstakse, võtavad arvesse töötaja panuse kogu Danske Capitali tegevust arvestades,” lisas Saar. Töötajale 2009. aastal väljamakstud keskmine tasu ulatub 50 000 kroonini (koos preemiaga 62 000 kroonini) kuus.

SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu sõnul on SEB pensionifondide juhtimisse kaasatud nõuandjatena mitu SEB globaalset investeerimismeeskonda. Eesti pensionifondide strateegiliste varade jaotamine ja tegelike fondiportfellide kokkupanek on Tallinnas paikneva fondijuhi ja teda toetava portfellihalduri ülesanne.

Varade jaotamise ettepaneku kinnitab SEB Varahalduse kaheliikmeline juhatus, kes konsulteerib SEB Varahalduse riskijuhiga. “Kõikide SEB Varahalduse töötajate töötasu koosneb põhipalgast ja vastavalt töö tulemuslikkusele makstavast aastaboonusest. Fondijuhtide puhul on boonuse maksmise aluseks realiseerunud investeerimistulemused,” ütles Kunsing.

Tasub teada

* 31. oktoobrini saab pankades teise samba lepingu sõlmimist pakkuvates kindlustusseltsides ja Pensionikeskus.ee kodulehel kirjutada avaldusi, et suunata sissemaksed uude fondi või fondi vahetada.* Soovitud muudatus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2011.* Pensionifondi on võimalik muuta kahel viisil. Esiteks saab tulevased sissemaksed suunata uude fondi ja seni kogutud fondiosakud jäävad eelmisesse. Teisel juhul on võimalik vahetada kõik kogutud osakud uue pensionifondi osakute vastu.* Kuni 1. jaanuarini 2011 saab fondi vahetada juhul, kui ühe fondi osakuid on vähemalt 500 tk.* Riigi maksete tegemine on peatatud 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. 2011. aastast hakatakse II sambasse jälle sissemakseid tegema. Inimene maksab 1% ja riik lisab sellele 2%, tavapärane skeem (2% + 4%) taastub 2012. aastal.

Taust

Teise samba fondide haldamise pakkujad* Danske Capital* ERGO Funds* LHV Varahaldus* Nordea Pensions Estonia* SEB Varahaldus* Swedbank Investeerimisfondid

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474