Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kranich käis Kataris LNG terminali asju ajamas?
LNG Estonia AS-i omanik, endine tipporav ja praegune Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich on käinud Äripäeva andmeil Kataris LNG terminali rajamise asjus läbi rääkimas.
Heiki Kranich seda ise ei kinnita ega lükka ka ümber. Kranich räägib hoopis maagaasi tarbimisest.
"2009. aastal tarbiti Eestis maagaasi 655,1 miljonit kuupmeetrit. LNG-sse ümberarvutatuna on seda üle miljoni kuupmeetri. Arvestades asjaolu, et supertankerid meie vetesse ilmselt ei jõua - oleks ebaratsionaalne rajada nii suuri mahuteid - ja võimalikku terminali hakkavad teenindama umbes 165 000 m3 mahutavusega alused, saame tulemuseks, et minimaalselt oleks praeguse tarbimise juures vaja üle kuue reisi aastas," arvutab Kranich.
Võttes tema sõnul arvesse aga seda, et paljud tankerid on väiksemad ning kui gaasitarbimine taastub 2006 - 2007. aasta tasemele, võib juhtuda, et LNG tankerit saab Eestis näha iga kuu.
"Üks-kaks tankerit suudaksid selle ülesandega küll hakkama saada, kuid seda vaid juhul, kui nad kogu aeg edasi-tagasi sõidaksid," lisas veeldatud gaasi ärimees.
"Terminali rajamiseks peavad olema tagatud mitmed olulised, sh ohutust ja navigatsiooni puudutavad tingimused. Kindlasti on majanduslikult otstarbekas rajada terminal võimalikult lähedale olemasolevale gaasitrassile," selgitas Kranich.
Täna on tema sõnul gaasitorustik ainukese tarnija kontrolli all.
"Selline olukord on energiajulgeoleku seisukohalt probleemne ning kindlasti ei soodusta konkurentsi teket. Gaasivõrkude omandiline lahutamine tarnijast looks konkurentsi tekkeks paremad eeldused, muuhulgas aktiviseeriks kindlasti ka Baltic Connectori rajamisega seotud tegevusi," usub ta.
Maailma suurim LNG gaasi eksportija on Pärsia lahe ääres asuv väikeriik Katar. Väiksusest hoolimata – kõigest veerand Eesti pindalast - on see üks maakera jõukamaid riike. Kuivõrd tegemist on emiraadiga, siis kuuluvad maavarad riigifirmadele ning olulisemate ettevõtete juhid on mõistagi šeigid ise.
Tänavu kevadel ostis Qatar Investment Authority`ile kuuluv kinnisvarafond Qatar Diar – varade maht üle 60 mld USD - ära osa Veolia Environnementist, et suurendada strateegilist partnerlust Euroopa ettevõttega.
Katar näeb prantsuse gigantfirmat partnerina infrastruktuuri investeeringutes Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas. Pärsia lahe fondid soovivad tugevdada enda võimalusi osaleda Euroopa kommunaalteenuste ja infrastruktuuri investeeringutes.
Katari plaanide hulka kuulub ka Euroopasse veeldatud gaasi ekspordi suurendamine LNG terminalide rajamise kaudu. Nende eesmärk on Euroopas ka avalike teenuste lepingute saamiseks korraldatavatel konkurssidel edukas osalemine.
Hetkel kuum
Samas on Veolia Eestis igati tuttav ja nii mõnelegi erakonnale vägagi sümpaatne ettevõte. Nii pidurdab Reformierakond praegu taastuvenergia toetuste kiiret vähendamist, mis säilitaks Veoliale kuuluvale Väo koostootmisjaamale umbes 170 miljoni kroonise toetuse aastas.
Tänavu suvel käis kõva lahing ka nn monopolide ohjeldamise seaduse ümber. Reformierakond soovis nende auesimehe Siim Kallase tütre, Veoliale kuuluva ASi Tallinna Küte huve esindava vandeadvokaadi Kaja Kallase vormistatud kahe seaduseelnõule esitatud parandusettepaneku abil anda Tallinnas tegutsevale soojatootjale eelise Eesti Energia ees.
Nimelt ütles üks vandeadvokaat Kallase parandusettepanekutest, et hakkpuiduga köetav katlamaja võiks sõlmida 12 aastaks eksklusiivlepingu. Teise ettepaneku järgi võis sellise leppe hinnaks olla kuni viis protsenti kõrgem kütte hind. Väo koostootmisjaama ainus konkurent on pealinnas Eesti Energiale kuuluv Iru soojuselektrijaam.
Baltimaades kuuluvad Veolia kontserni lisaks prügifirmadele ka Eestis tegutsevad Eraküte ja Tallinna Küte. Samuti ostis Veolia tänavu juunis ära tüki AS Tallinna Vee aktsiapakki kontrollivas brittide United Utilities`is.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnistab, et tema kuuleb Katari fondi huvist Veolia vastu Äripäevalt.
„Tundub täitsa huvitav, kuigi kuulen seda esimest korda. Samas võin täiesti kindlalt öelda, et meil on tegelikult täiesti ükskõik, kes saab põhivõrgu omanikuks või kes ehitab Eestisse – kui see üldse peaks siia tulema – veeldatud gaasi terminali. Peaasi, et põhivõrgu ostja oleks seaduses sätestatud korras kontrollitav euroliidu ettevõtja,“ märkis Michal.
Samas lükkas ta ümber kuuldused, justkui hakanuks Reformierakonnal gaasivõrgu eraldamisega keset suve äkitselt kiire just seetõttu, et lähenevateks valimisteks on vaja kiirkorras raha hankida.
„No ma ei oska selle kohta midagi öelda. Ma ei saa neid pahatahtlikke inimesi kuidagi rõõmustada ja öelda, et nii see on. Meie eesmärk on siiski gaasiäris konkurentsi tekitamine, misjärel peaks gaasi hind tarbijatele alanema,“ nentis Michal.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
1
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
6
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele