Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et paar nädalat tagasi sai ministeerium Eesti ühele rikkamale inimesele, Toomas Tammele kuuluvast Kiviõli Keemiatööstusest aruande, kus firma väidab, et põlevkivi jätkub tema karjääris veel vaevu aasta lõpuni.
Tamkivi ei osanud öelda, kas Tammede põlevkivivarude mõõtmise ja hindamise juures oli ka mõni sõltumatu riikliku institutsiooni esindaja või lähtub riik sundvõõrandamisotsust kaaludes ainult keemiatööstuse enda väidetest põlevkivi lõppemise kohta.
Kiviõli Keemiatööstuse ja Toomas Tammega tülitsev ärimees Nikolai Reismann on juba pikemat aega väitnud, et tegelikult on keemiatööstusel põlevkivi veel mitme miljardi krooni jagu ning Tamm püüab riigil sundvõõrandamise teed minnes kolme miljardi krooniga naha üle kõrvade tõmmata.
Tamkivi kohtus Toomas Tammega umbes pool aastat tagasi. Esmalt käis ministri juures Tamme advokaat ning hiljem tuli ministeeriumisse Tamm ise koos esindajaga.
"Minu küsimus oli siis ja on praegu, miks Kiviõli Keemiatööstus üldse osa maast Nikolai Reismannile müüs, teades, et lähiaastatel on neil endal tooraine lõppemas. Tamm ütles selle peale, et pidas Reismanni korralikuks inimeseks," on Tamkivi nördinud.
Samas on ministri sõnul Kiviõli Keemiatööstusel veel tegelikult aastane põlevkivivaru olemas, kuid olemasolevale 25 ha maardlale ei ole seni välja antud kaeveluba.
"Keskkonnamõjude hindamine on seal tehtud. Kui kõik sujub, siis üsna võimalik, et sellest piirkonnast saab keemiatööstus põlevkivi ammutama hakata jaanuari teisel või kolmandal nädalal. Paari nädala vältel saavad nad põlevkivi osta ka Aidu karjäärist," lisas Tamkivi.
Ministri sõnul teadis valitsus juba pikemat aega, et Reismanni ja Tamme vaheline tüli on hõõgunud nii tuliseks, et asja uurib riigiprokuratuur.
"Ega eilne "Pealtnägija" meile üllatusena tulnud. Teadsime, et midagi sarnast on käimas, juba varem. Uskumatu ikkagi, kuidas sealkandis asju aetakse," märkis minister.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.