15. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui ma ainult teaksin, mis majanduses on in tuleval aastal, seda oleks küll tore teada, mis sektor läheb tõusule,“ vastas Kilk telefonis küsimusele, millises sektoris hakkavad palgad tuleval aastal kõige kiiremini kasvama.

Hay Groupi poolt teostatud tippjuhtide palgauuring näitab sel aastal tippjuhtide lisatasude kasvu kõikjal Euroopas. Vaatamata sellele, et juhtide põhipalgad enamikus Euroopa riikides reaalselt vähenesid, iseloomustab nende kogupalku kaheksas riigis üheteistkümnest siiski tõusutendents, mille peapõhjuseks on aastaste lisatasude naasmine palgaturule

Mullu Balti riikides teostatud tippjuhtide palgauuring näitas, et 2009. aastal oli tippjuhtide põhipalga tõus kõige suurem Eestis (2,8%). Leedus jäi see ainult 0,8% tasemele, olles Lätis koguni negatiivne (-2,1%).

Kilgi sõnul on 2,8% väike muutus. "Selle lahkamine võib olla ajaraiskamine. Kasv võis tulla jah lisatasude või tulemuspreemiate näol. Praegu tuleb kuidagi motiveerida. Tehti näiteks palgasüsteem ringi, põhipalka vähendati lisatasusid suurendati," kommenteeris ta tippjuhtide palgakasvu. Samas lisas Kilk, et kindlasti tuleb vaadata ka numbrite taha, mitte hõigata lihtsalt välja "Palgad tõusid!"

"See pole mingi dramaatiline muutus. Palkadega on veel üks huvitav asi – palka arvestatakse ju nii, et näiteks see inimene, kes kaotab töö ja muutub töötuks ja kui ta on veel ka odavama palgaga inimene, siis keskmine palk taas ju tõuseb. Panete paradoksi tähele? Töötuid ju ei arvestata palga juurde. Kui ettevõtetes vabastataks juhtidest töölisi ja tippjuhid jagavad koormuse ära, ka see viib keskmise palga tõusuni, kuigi sisuliselt on juhtimiskulud vähenenud," rääkis Kilk ja lisas, et see võib mõjutada ka tippjuhtide keskmise palga statistikat.

"Oletame, et ettevõttel on kolm juhatuse liiget. Kui kaks madalama palgaga juhatuse liiget koondatakse, siis see üks, kes tööle jääb, tõstab keskmist palka. Ka siis, kui tema palk pisut langeb, siis keskmine palk juhtide justkui tõuseb. Numbrite taha tuleb ka vaadata," tõi Kilk veel näiteid.

Majanduskeskkond näitab kosumise märke, kuid ometigi tundub palgaedetabelis võitja välja selgitamine Rein Kilgi jaoks n-ö bingoküsimusena. "Üldine suund Euroopas palgatasemete osas on, kas just ühtlustumine, aga vähemalt suund selles suunas. Pole võimalik, et kaks linna, mis asuvad teineteisest 70 km kaugusel, Tallinn ja Helsingi näiteks, et palgavahe on kordades ja kordades, see ei saa kaua kesta. Ühtlustumine toimub," märkis Kilk.

Tuleval aastal hakkavad suurettevõtja hinnangul kasvama kõige kiiremini just selle sektori palgad, mis saab kiireimini paigalt minema ja alustab kasvu. "See valdkond, mis hakkab liikuma, see paneb ka palgad liikuma, sest sinna värvatakse andekaid tegijaid. Vaevalt, et keegi lihtsalt mingis sektoris palku tõstab. Kõik on pakkumise ja nõudluse vahekorrast tingitud," lisas Kilk.

Autor: Haldusuudised.ee