11. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Estlinki kaabli võimsus mõlemas suunas on hetkel 365 MW, samas kui müük elektribörsil Eesti piirkonnas on ca 750-850 MW. Kuna hetkel on Eestis hinnad odavamad, siis valdavalt liigub elekter Eestist Soome,“ kommenteeris Veldemann ebapiisavat ühendust.

Veldemann lisas, et kui valmib Estlink 2 (eeldatavalt aastal 2014), on meil piisavalt võimsusi, et hinnad ühtlustuksid Skandinaaviaga. „Eesti hinnataset mõjutavad koostootmisjaamad, kelle muutuvkuludel põhinev hind on üsna madal ning kes toodavad elektrit valdavalt talvisel perioodil. Teise põhjusena võib eeldada vene elektri mõju Baltikumi elektriturgudel,“ täpsustas Veldemann.

Kui vaadata pikaajaliselt Leedu ja Eesti elektriturge, siis alates novembrist on need kaks turgu liikunud suhteliselt samas taktis. Näiteks 10.jaanuaril oli hind mõlemal börsil 15 tunni jooksul (6 hommikul kuni 9ni õhtul) täpselt sama, lisa ta. „See näitab, et marginaaltootja ehk teisisõnu see, kelle hind määrab ära börsi hinna, on sama. Elektrienergia füüsilise turu hind mõjutab kõiki turuosalisi, kelle lepingud on seotud börsihinnaga ning kus hinnarisk on finantsinstrumentidega katmata,“ põhjendas Veldemann.

Veldemanni arvates iga ettevõte peab vaatama oma elektriostu/elektrimüügi portfelli ning hindama avatud riski suurust ning ettevõtte riskivalmidust.

Eesti Energia blogist selgub, et eelmisel nädalal Eesti hinnapiirkonnas elektri börsihind on madalam võrreldes Soomega ning Leeduga. Eesti elektri börsihind on olnud pidevalt madalam kui Skandinaavias, kuid viimastel nädalatel on hinnavahe mitmekordistunud.

Autor: Haldusuudised.ee