Sakreti juht Andris Vanags rääkis ajalehele Dienas Bizness, et elektrihinna ligi 40%-line kasv tähendab Läti elanikkonna ja tööstuse jaoks lihtsalt raha kõrvaldamist majandusest.
Kõik, kes praegustest tingimustes elektritariifide tõstmist toetasid, demonstreerisid selgelt, et neil on ükstapuha, mis Lätis toimub, selgitas Vanags.
Tariifide tõstmine toimub ajal, kui on arusaadav, et tarbijate ostuvõimekus ei kasva. Tekib küsimus - kus siin loogika on?! Me ei ole majanduslanguses veel mingit põhja saavutanud, on ainult kuristik (sõnademäng "ilma põhjata" - toim)," ütles Vanags intervjuus Dienas Biznessile.
Vanags avaldas veendumust, et majanduslangus ei lõpe, kuni Lätis võetakse teadlikult vastu olukorda halvendavaid otsuseid. Ta lisas, et maksumaksja raha eest töötavaid ametnikke ilmselt ei huvita nende otsuste tagajärjed või pole nad võimelised Läti majanduses toimuvaid tegelikke protsesse mõistma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Latvenergo tõstab 1. aprillist tariife. Esimese 1200 kilovattunni eest aastas tuleb kodumajapidamistel maksta nagu seni, 8,25 santiimi kilovatttunnist, seda ületava elektrienergia eest aga 10,74 santiimi kilovattunnist.
Latvenergo arvestuse kohaselt hakkab koduste majapidamiste keskmine elektriarve olema 4,36 latti.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.