Sakreti juht Andris Vanags rääkis ajalehele Dienas Bizness, et elektrihinna ligi 40%-line kasv tähendab Läti elanikkonna ja tööstuse jaoks lihtsalt raha kõrvaldamist majandusest.
Kõik, kes praegustest tingimustes elektritariifide tõstmist toetasid, demonstreerisid selgelt, et neil on ükstapuha, mis Lätis toimub, selgitas Vanags.
Tariifide tõstmine toimub ajal, kui on arusaadav, et tarbijate ostuvõimekus ei kasva. Tekib küsimus - kus siin loogika on?! Me ei ole majanduslanguses veel mingit põhja saavutanud, on ainult kuristik (sõnademäng "ilma põhjata" - toim)," ütles Vanags intervjuus Dienas Biznessile.
Vanags avaldas veendumust, et majanduslangus ei lõpe, kuni Lätis võetakse teadlikult vastu olukorda halvendavaid otsuseid. Ta lisas, et maksumaksja raha eest töötavaid ametnikke ilmselt ei huvita nende otsuste tagajärjed või pole nad võimelised Läti majanduses toimuvaid tegelikke protsesse mõistma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Latvenergo tõstab 1. aprillist tariife. Esimese 1200 kilovattunni eest aastas tuleb kodumajapidamistel maksta nagu seni, 8,25 santiimi kilovatttunnist, seda ületava elektrienergia eest aga 10,74 santiimi kilovattunnist.
Latvenergo arvestuse kohaselt hakkab koduste majapidamiste keskmine elektriarve olema 4,36 latti.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.