Kohtun EMT juhatuse liikme ja turundusjuhi kohalt TeliaSonera asepresidendiks tõusnud Piret Mürk-Dubout’ga ajal, mil ta on Stockholmis töötanud kolm nädalat. Mind kohates rõõmustab ta selle üle, et saab eesti keeles vestelda, sest oma eestlastest Stockholmi tuttavatega pole kiire töötempo talle võimalust kokkusaamiseks veel andnud.
Mürk-Dubout, keda tööl ümbritsevad valdavalt rootsikeelsed kolleegid, teeb TeliaSoneras omamoodi ajalugu – ta on esimene mitterootslasest asepresident, kelle pärast ei pea paljuks ka paarkümmend rootslast koosolekut inglise keeles pidada.
Millega Te need esimesed nädalad tegelenud olete?Üks ülesannetest on olnud meeskonna loomine, teiseks kõikide meie tegevuse põhimõtete ja nende mõõdetavuse kriteeriumite paikapanek - et eri riikidel oleks väga selge, mida oodata sellelt keskselt äriarenduse funktsioonilt.
Me loodame, et need lahendused, mida äriarenduse üksus välja töötab, on piisavalt edumeelsed, kvaliteetsed ja innovatiivsed, et olla konkurentsisituatsioonis võimalikult kiireks edu allikaks.Samas on iga turusituatsioon millegi poolest eriline ning seetõttu töötame skaalal globaalne-lokaalne nii, et viimase vajaliku lisanduse annavad lahendusele kohalike turgude professionaalid, kes turgu läbinisti tunnevad.Minu ambitsioon on teha ka enda tiim võimalikult rahvusvaheline. See aitab aru saada kohalikest turgudest, mõista kohalikku kultuuri ja seda, mis inimestele meeldib. Numbrid räägivad sellest vaid ju osa.
See tööpakkumine oli Teile kindlasti suur üllatus?Tunnistan ausalt, et see on olnud üks minu elu kõige keerulisemaid otsuseid. Mõtlesin ei ja jaa vahel peaaegu kaks kuud. Esiteks olin ma ju juhatuse liige ja turundusdirektor olnud suhteliselt väiksel turul. Alati muutuvad eestlased enesekriitiliseks, et kas meil on piisavalt, mida pakkuda ja kas me inimlikult suudame hallata nii suuri süsteeme. Sest Eesti võlu on natuke olnud ka tema väiksuses: testid on kiired ja lihtsad, lansseerida on suhteliselt lihtne ja organisatsioonid on väiksed.
Aga ma arvan ikkagi, et Eesti telekommunikatsioon võrreldes Skandinaavia ja Baltikumi teiste riikidega on väga heal tasemel.
Võis see olla üks põhjusi, miks pakkumine tuli just Eestisse?Kindlasti. Peale selle, et Eesti telekommunikatsioon on väga kvaliteetne ei ole Eestis olnud sellist inetut ja teenuse kvaliteeti alla tõmbavat konkurentsivõitlust, vaid selgelt on konkurendid pingutanud infrastruktuuri ning kliendivajadusi palju enam teenival viisil parima  kvaliteedi saavutamise tandril. Vanas Euroopas näeme, kuidas „telkod“ võitlevad ainult suuremate nullide nimel, degradeerides nii oma valdkonda, teenust, kuid ka kliendikogemust. Väga paljuski tuleneb selline käitumine turuliidri nõrgast mentaliteedist ning võimetusest juhtida turu liikumist lisaväärtuse loomise kaudu. Eesti turuga ei ole seda seni juhtinud. EMT on majanduslangusest edukalt läbi tulnud ja see on selle organisatsiooni ja tema pakutava teenuse selge tugevuse märk.
Turuliidrid kannatavad kõige enam majanduslanguste perioodil, kui kliendi „jumalaks“ saab teenuse hind. Siis tuleb leida hinna kõrvale mingi lisaväärtus ja EMTl on need taktikad minu arvates õnnestunud, seda näitab turuosa ja hea marginaaliga äri püsimine.Ilmselt pidi olema ka mingeid isiklikke, kas siis kompetentsi, tiimi loomise või lihtsalt energiataseme komponente, kus arvati, et võib-olla minu patareid on rohkem täis, kui kellelgi teisel. Aga see ei ole koht isiklikuks säramiseks. Minu eesmärk on panna särama kõik need kuus TeliaSonera riiki - Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taani ning seda just oma kliendikogemuse sisu poolest.
Te olete esimene mitterootslane, kes on nende tiimis.Asepresidentide tasemel küll. Aga ma olen isegi üllatunud, kui suur valmisolek on võtta välismaalasest juhi oma tiimi. See on iseendale päris suur väljakutse istuda pidevalt 10-20 inimesega laua taha, saades aru, et sa oled ainus välismaalane, kelle tõttu räägitakse inglise keeles. Aga teisalt on muidugi TeliaSonera ametlik töökeel juba aastaid inglise keel, kuna nii palju riike on juba selles grupis koos. Selles mõttes ei tee keegi just minu pärast erandeid.
Kuidas nii suures organisatsioonis otsustusprotsess käib?See on väga hea küsimus, sest see on üks minu ees seisvatest väljakutsetest, kuidas hoida lokaalse ja globaalse taset võimalikult heas tasakaalus. Sest see puudutab kohalikku motivatsiooni ja initsiatiivi. Just kliendikogemuse valdkondades võib liigne tsentraliseeritus tuua eemaldumise tegelikest turu vajadustest ja ka tiimi motivatsiooni languse.
Tsentraliseerituse tase võib kindlasti olla üsna kõrge kõikide tugifunktsioonide tasemel. Meil võib olla üks motivatsioonisüsteem või müügitoe infosüsteemi osa. Aga see, kuidas me kommunikeerime turule oma pakkumise ja milline on brändiplatvormi areng, sõltub väga palju kohaliku turu ja konkurentsisituatsiooni tunnetamisest.
Kui palju Eesti ja Rootsi ärikultuur erineb?Kindlasti on otsustamine natuke aeglasem, sest tegemist on suure korporatsiooniga. Eestis oli vahel võimalik otsus võtta vastu paari tunniga.
Samas on tänases TeliaSonera otsustusprotsessis erinevad riigid hästi palju kaasatud. Näiteks EMT juhatuse esimeest (Valdo Kalmu – toim.) näen ma üle nädala vähemalt videoekraanilt, sest meil on üheskoos nõupidamised.See tuleneb väga palju ka tippjuhtkonna suhtumisest, kui palju nad näevad kohaliku äri eripära ja kui palju ainult globaalselt aktsia väärtuse tõusu.
Kuidas Teile Rootsi meeldib? Kui palju olite siin enne käinud?Päris palju, aga nagu ärireisid on, siis ega ma linnas väga palju jalutanud pole ja Stockholmi ma väga palju ei tunne peale Stureplani ümbruse; kus asub meie peakontori hoone.
Oma valdkonna tõttu on mulle kohe silma jäänud, et ega Rootsis ei oodatagi väga näiteks kohvikutes või poodides kõrget teeninduse taset. Julgeksin öelda, et Eestis on igapäevane teeninduskultuur – ka teenindusasutuste puhtus ja valgus – paremad kui Rootsis.Aga samas on siin ärikultuur palju rahulikum, väljakujunenum. Väga suur vahe on ikkagi era- ja tööelul. Siin on näha, et kui on nädalavahetus, siis ma ikkagi olen oma perega või tegelen oma hobidega.Aga rootsi kultuur üldiselt on väga hästi külalisi kohtlev. Inglise keel ei ole ju kuskil mingi probleem. TeliaSonera on ka mind väga hästi vastu võtnud – ootasin palju karmimat keskkonda (naerab).
Kas Te millestki puudust ka tunnete?Mu laps tunneb puudust kohukestest. Olen loomulikult harjunud eestikeelse keskkonnaga, telepildi ja ajalehtedega. Kodutunnetus on mul ikkagi Eestis. Ja ilmateade on mul igal hommikul telefoni ekraanil Stockholmi kõrval ikka ka Tallinna kohta. Nagu oleks see oluline – aga ju ta siis on.
CV
Piret Mürk-DuboutSünd 17. märts 1970, Viljandi
2011- … TeliaSonera Grupp, äriarenduse üksuse juht (Vice President of Commercial Development)
2007-2011 Eesti Telekom AS, strateegiadirektor turunduse ja müügi alal2004-2011– AS EMT, juhatuse liige, turundusdirektor
1999-2004 Elion Ettevõtted AS, kommunikatsioonidirektor
1995-1999 Siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja1995  kommunikatsioonibüroo Hill and Knowlton Eesti vanemprojektijuht1994  AS Reklaamitelevisioon (RTV)"Äriuudiste" toimetaja1992-1994 CNN International korrespondent1992-1994 Eesti Televisiooni "Aktuaalse kaamera" toimetaja1989-1992 Eesti Televisiooni saate "Vaatevinkel" reporter1986-1989 Ajalehe Sakala korrespondentAbielus, poeg (3)
Kommentaar Håkan Dahlström
TeliaSonera mobiilside valdkonna president
Ma olen väga õnnelik, et Piret Mürk-Dubout on võtnud endale äsjaloodud äriarenduse üksuse juhi rolli. Uue üksuse eesmärk on see, et TeliaSonera annaks endast iga turu iga kliendi puhul parima. EMT turundusjuhi ametist on Piret saanud suurepärase kogemuse kliendiga seotud küsimustes. Oma tausta ja kogemusega Baltikumi telekommunikatsiooniturult ning juhtivalt ametikohalt saab Piretist meie juhtkonna väärtuslik liige.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Viimased uudised

Uudised
  • 18.11.26, 07:30
Lidl saab lõpuks ehitada Põhja-Tallinna oma esimese kaupluse
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Uudised
  • 18.11.26, 06:30
Eesti uute eluasemeteturul domineerivad korterid
Arvamused
  • 17.11.26, 14:56
Kadi-Kai Eljaste: klikkidest pimestatud turundusjuht läheb ettevõttele kalliks maksma
Uudised
  • 17.11.26, 14:52
Dollar tegi Euroopa investorile tänavu teene. Uuel aastal ei pruugi see korduda
Suur lugu
  • 17.11.26, 14:41
Vanilla Ninja staarist luksuskinnisvara müügitippu: „Mida rohkem sipled, seda rohkem teenid!”
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Uudised
  • 17.11.26, 14:38
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
Uudised
  • 17.11.26, 12:15
Galerii: TTP võttis Mustamäe Südame tornilt sarikapärja maha
Mustamäe I pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele