Liikluskindlustuse ja sõidukite kindlustuse valdkonnas on see paratamatu, et kaebuste arv on kõrgem kui näiteks elukindlustuse puhul, kommenteeris BTA Kindlustuse Eesti juhataja Olavi Laido finantsinspektsiooni kokkuvõtet kaebuste esitamise kohta.
Laido sõnul on nende filiaal Eestis väike ja nende eripäraks on just aktiivsus liikluskindlustuses ja liiklusvahendite kindlustamises ehk nn kaskokindlustuses.“ Liiklus- ja kaskokindlustuses oli eelmine aasta vägagi eriline: ühelt poolt olid talvised liiklustingimused suhteliselt erakordsed ning teisalt kindlustuspettuste arvu kasv Eestis,“ seletas Laido. „Ligi 90 protsenti kaebusteni jõudnud juhtudest on seotud liikluskindlustuse ja kaskoga.“
Finantsinspektsioon avalikustas täna andmed, kui palju laekus eelmisel aastal kaebuseid krediidiasutuste tegevuse kohta. Pressiteatele lisatud tabelist selgus, et kindlustussektoris vaid 4,26-protsendilist turuosa omava BTA Kindlustus Eesti kohta esitati mullu 12 kaebust, millega BTA asus esitatud kaebuste kogupingereas 4. kohal. Seega turuosasid arvestades sai finantsinspektsioon kindlustusvaldkonnas kõige rohkem kaebusi BTA kindlustuse (BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaal) tegevuse kohta.
Laido kinnitusel kontrollisid nad andmed üle ja leidsid, et tegelikult jõudis finantsinspektsioonist nende firmani vaid 8 kaebust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laido sõnul tuleneb umbes kolmandik kaebustest puht emotsioonidest, millel puuduvad argumendid või faktid. „Osa kaebustest on tulenenud meiepoolsest väljamaksetest keeldumisest või siis kaebaja arvates liiga väikesest väljamaksest,“ selgitas Laido. „Keeldumise põhjustena on esinenud nii kelmuse kahtlust kui alkoholijoovet. On ka kaebusi, mille puhul väljamakseteks vajalike dokumentide viibimise tõttu on väljamaksed veninud.“
Laido kinnitusel käsitlevad nad iga kaebust vastavalt olukorrale ja lähtuvalt seadustest. „Kui ikka on tõestatud, et meie oleme eksinud, siis kindlasti vaatame oma otsused ümber,“ lausus Laido „Mõnel juhul, kus asju saab tõlgendada nii ja naa, lepime tavaliselt kokku kompromissis ja hüvitamisele minevas summas.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.