• 18.04.11, 15:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veskimägi: Läti teeb veest raha. Aga meie?!

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab oma blogis, kuidas lätlased suurveest elektrit teevad ja raha teenivad ning küsib, mida eestlased teevad, et suurveest samasugust tulu lõigata.
Järgneb Taavi Veskimägi blogisissekanne.
Olin ise kaks päeva süstaga veel ja veendusin, kui head tulu  pakub suurvesi Eestis veematkade korraldajatele. Aga see on siiski võrreldamatu sellega, kuidas Läti oskab veest raha teha-  seda nimelt läbi elektritootmise hüdroelektrijaamades. Suurvee ajal on Läti elektrisüsteemi saldo pidevalt 700-800 MW plussis, see on raha, millega suuresti Valgevene lõpututest soodest pärit vesi panustab Läti väliskaubanduse bilansi tugevdamisse.
Kui tavaliselt on Lätis suvel ja hilissügisel elektri defitsiidid, sest soojusjaamadel ei ole töötamiseks piisavat soojuskoormust ja Daugaval ei ole piisavalt vett, siis kevadeti muutub Läti tänu suurveele ühel hetkel importivast elektrisüsteemist suureks eksportijaks. Ja Eesti omakorda  eksportivast süsteemist importivaks. Argipäevadel on olnud Läti impordi suurus ca 150-200 MW, päeval impordime vähem öösel rohkem. Nädalavahetusel ulatus import isegi 350-400 MWni.
Mõneti  on see parim näide ühiskondade sotsiaal-majanduslikust võidust, kui integreerida elektrisüsteeme, elektritootmise viise ja turge. Suurem süsteem, erinevate tootmisviiside ja kütustega annab optimaalseima lahenduse nii tarbijale läbi parema hinna, kui tootjatele läbi võimaluse oma tootmisvõimsusi maksimaalselt ära kasutada. Kui Eesti ja Läti vahel elektrikaubandust ei oleks, ei  saaks me nautida päevi keskmise elektrihinnaga 30-40 eurot/MWh.
Sellega seostub ka üks huvitav teema, mis puudutab Eesti hüdroelektrijaamasid ja veest elektri tootmist. Täna on meil 4MW installeeritud hüdroelektrijaamu. Mis on olematu võimsus. Kuid enamus Eesti potentsiaalsest hüdrovõimsusest asub Narva jõel, mida me ei kasuta/ei saa kasutada.  Üldine rahvusvaheline tava on, et riigid jagavad piirijõgedel olevaid hüdrovõimsusi lähtuvalt veehaarde proportsioonidest. Narva jõe veest kuskil 1/3 tuleb meie territooriumilt.
Seega peaks 1/3 hüdrovõimsustest kuuluma Narva jõel Eestile. Täna on Narva hüdroelektrijaamas, mis asub Vene Föderatsioonis kolm 42 MW generaatorit. See on peaaegu maksimum, mis Narva jõel saaks üldse välja pigistada. Maksimaalne hüdrovõimsus oleks kuskil 150 MW ümber. Seega Eestil võiks olla ca 50 MW hüdrovõimsust Narva jõel, mis oleks juba täitsa arvestatav võimsus Eesti elektritarbimise vastu. Ja see ei oleks midagi erakorralist, pigem on erakorraline see, et me ei saa enda loodusressursside kasutamisest täna mingit majanduslikku kasu.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?

Hetkel kuum

Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
ELUM Kinnisvara partner ja juhatuse liige Kristi Djomin on olukorra suhtes kiretult asjalik.
Uudised
  • 09.05.25, 06:45
Elukondlik üüriäri on vaid visionääridele ja vapratele
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Esimesed mereäärsed korterid valmisid nüüd kevadel.
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule.
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Uuendusprojekt järgib väliselt paljuski hoone algset ilmet (Visuaal: BOA Arhitektid; arhitektid: Anto Savi, Margus Soonets, Arvi Hiir).
Uudised
  • 09.05.25, 10:44
LHV pensionifonid pidas Marati maja sarikapidu
Vaata galeriid!
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik tegi tõsised liigutused.
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Olukorda, kus elektrijuhtmed ligunevad vees, ei tohiks tekkida mitte kunagi mitte üheski hoones.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele