Politsei: Läti ja Leedu kuritegevus võib plahvatada

Täna ajakirjanike küsimustele vastanud politsei- ja piirivalveameti kriminaalteabebüroo juht Lenno Reimand ütles, et tegemist on kirjaga, mille saatis Põhjamaade justiitsministritele viie riigi - Norra, Island, Taani, Rootsi ja Soome - politsei ametiühinguid koondav organisatsioon. Politsei ametiühingute peamiseks mureks on, et Läti ja Leedu politsei kulukärped võivad viia kuritegevuse plahvatuslikule kasvule Baltimaades.

"Lätis ja Leedus on politsei eelarvet kuni 50% kärbitud," selgitas Reimand, lisades, et piirikontrolli taastamisest Schengeni piirkonnas tema teada siiski juttu pole. Midagi pole ette heidetud ka Eesti politseile.

"Need mured, mis Norras on tõusetunud, on selgelt ka Eesti mured," märkis Reimand samas. Schengeni viisaruumis on näiteks probleemiks Jugoslaavia ning Aafrika ja Lõuna-Ameerika kuritegeliku elemendi vaba ringiliikumine, mida soodustab see, et mõned riigid annavad elamislubasid üsna kergelt välja.

"Eesti elanike (välismaal sooritatavad - toim) kuriteod kujutavad endast vargusi, rööve ja narkokaubandust, kuid on selge, et Eesti kurjategijad ei saa anda tooni üheski välisriigis," märkis Reimand.

Norra ajalehes Aftenpostenis avaldatud numbrit, et 80% Põhjamaade organiseeritud kuritegevusest langeb baltlaste õlule, ei osanud Reimand kommenteerida. Seni avaldatud statistika seda ei kinnita, väitis ta. Europol avaldab organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangu alles homme.

"Võibolla tuleks natuke peeglisse vaadata ja küsida, et kui kuuleme kuskil Baltimaid mainitavat, kas peab pulss kohe kiiremini lööma hakkama?" küsis ta.

Reimand käis ühtlasi välja mõtte, et kuritegevuse ja kuritegeliku transiidi piiramiseks võiks laevafirmad rakendada samasuguseid turvameetmeid ja dokumendikontrolli kui seda teevad lennufirmad.

Isikute tuvastamise nõue riikidevahelises transpordis tuleks Reimandi hinnangul valada seadusse. "Politsei igatahes toetab seda," lisas ta. 

Autor: Haldusuudised.ee