Suur osa Soome välismaisest ajutisest palgatööjõust teeb tööd odavamalt kui Soome enda töötajad, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eriti meelsasti kasutavad välismaist ajutist tööjõudu koristusfirmad, restoranid ja ehitus, sest neid töötajaid on lihtne palgata, neile võib maksta madalamat palka ja neist saab vajadusel kiiresti loobuda.
Soome statistikaamet selgitas ajalehe Helsingin Sanomat palvel välja välismaiste töötajate palgataseme. Mõnel alal oli erinevus ilmne. Näiteks ehitusalal oli soomlaste aasta sissetulek 2008. aastal keskmiselt 33 086 eurot, samal ajal välismaist päritolu töötajad teenisid aastas 22 867 eurot.
Teenindusala ametiliidu teatel ei maksta välismaistele töötajatele näiteks ületöö-, nädalalõpu- ja puhkusehüvitisi.
Tervishoiuteenustes ja ravimitööstuses on aga välismaiste töötajate sissetulek isegi natuke suurem kui soomlastel, räägib uurija Pekka Myrskyla. Ka kõrgema astme õppeasutuste õpetajatele makstakse väärilist palka.
Välismaise tööjõu hulga kohta pole siiski täpseid andmeid. Poolteist aastat tagasi arvasid uurijad, et Soomes töötab ligikaudu 30 000-40 000 välismaist ajutist töötajat. Tööministeeriumi vanemstatistik Olli Sorainen ütles, et kindlasti ei ole nende arv praeguseks vähenenud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?