Suur osa Soome välismaisest ajutisest palgatööjõust teeb tööd odavamalt kui Soome enda töötajad, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eriti meelsasti kasutavad välismaist ajutist tööjõudu koristusfirmad, restoranid ja ehitus, sest neid töötajaid on lihtne palgata, neile võib maksta madalamat palka ja neist saab vajadusel kiiresti loobuda.
Soome statistikaamet selgitas ajalehe Helsingin Sanomat palvel välja välismaiste töötajate palgataseme. Mõnel alal oli erinevus ilmne. Näiteks ehitusalal oli soomlaste aasta sissetulek 2008. aastal keskmiselt 33 086 eurot, samal ajal välismaist päritolu töötajad teenisid aastas 22 867 eurot.
Teenindusala ametiliidu teatel ei maksta välismaistele töötajatele näiteks ületöö-, nädalalõpu- ja puhkusehüvitisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tervishoiuteenustes ja ravimitööstuses on aga välismaiste töötajate sissetulek isegi natuke suurem kui soomlastel, räägib uurija Pekka Myrskyla. Ka kõrgema astme õppeasutuste õpetajatele makstakse väärilist palka.
Välismaise tööjõu hulga kohta pole siiski täpseid andmeid. Poolteist aastat tagasi arvasid uurijad, et Soomes töötab ligikaudu 30 000-40 000 välismaist ajutist töötajat. Tööministeeriumi vanemstatistik Olli Sorainen ütles, et kindlasti ei ole nende arv praeguseks vähenenud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.