13. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EASi välisesindaja Hiinas Priit Martinson soovitab olla ettevaatlik kõigil juhtudel, kus ettevõtjat kutsutakse Hiinasse külla, et ostjaga kirjalik leping sõlmida. Kahtluse korral tuleb leida kohalik õigusnõustaja või konsulteerida EASi välisesindusega.

Pettus näeb tavaliselt välja järgmine:

Hiina firma saadab e-postiga hinnapäringu. Toote osas on tehtud hea kodutöö, teatakse täpselt, mida küsitakse ning kui palju see maksma peaks. Tingitakse suhteliselt vähe. Hiina firmal on ka viisakas koduleht, kuid ärilitsentsi ei olda küsimise peale nõus esitama ning kasutatavad meiliaadressid on avalikud (gmail, yahoo).

Siis esitatakse tellimus, mis on Eesti firma jaoks vahel isegi mitme aasta tootmismaht ning rõhutatakse, et asjaga on kiire. Eesti firma esitatud hinna ja tingimustega nõustutakse lihtsalt ning soostutakse isegi 100% ettemaksu tasumisega.

Seejärel kutsutakse Eesti firmajuht Hiinasse lepingut sõlmima. Ühel juhul lastakse eestlasel teha kalleid kingitusi, väites, et vastasel juhul ollakse ebaviisakad ning oluline leping võib jääda sõlmimata. Teisel juhul sõlmitakse leping ning küsitakse „notaritasu“ paarisajast kuni paari tuhande euroni. Pärast "tasu" maksmist ning kojunaasmist ei õnnestu Hiina partneritega enam kontakti saada.

Eestis on seni pöördutud peamiselt puidutööstuste poole. Rahvusvaheliselt on teada ka juhtumid, kus sama skeemiga kutsutakse Hiinasse näiteks produktsioonifirmat, et sõlmida leping 30osalise teleseriaali tootmiseks.

Sarnase pettuse ohvriks langeb aastas väidetavalt tuhandeid välismaiseid firmasid.

Autor: Haldusuudised.ee