On sagenenud juhtumid, kus Eesti firma saab Hiinast elektronkirjaga tavatult suure tellimuse, kuid tegemist on pettusega, hoiatab EAS.
EASi välisesindaja Hiinas Priit Martinson soovitab olla ettevaatlik kõigil juhtudel, kus ettevõtjat kutsutakse Hiinasse külla, et ostjaga kirjalik leping sõlmida. Kahtluse korral tuleb leida kohalik õigusnõustaja või konsulteerida EASi välisesindusega.
Pettus näeb tavaliselt välja järgmine:
Hiina firma saadab e-postiga hinnapäringu. Toote osas on tehtud hea kodutöö, teatakse täpselt, mida küsitakse ning kui palju see maksma peaks. Tingitakse suhteliselt vähe. Hiina firmal on ka viisakas koduleht, kuid ärilitsentsi ei olda küsimise peale nõus esitama ning kasutatavad meiliaadressid on avalikud (gmail, yahoo).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siis esitatakse tellimus, mis on Eesti firma jaoks vahel isegi mitme aasta tootmismaht ning rõhutatakse, et asjaga on kiire. Eesti firma esitatud hinna ja tingimustega nõustutakse lihtsalt ning soostutakse isegi 100% ettemaksu tasumisega.
Seejärel kutsutakse Eesti firmajuht Hiinasse lepingut sõlmima. Ühel juhul lastakse eestlasel teha kalleid kingitusi, väites, et vastasel juhul ollakse ebaviisakad ning oluline leping võib jääda sõlmimata. Teisel juhul sõlmitakse leping ning küsitakse „notaritasu“ paarisajast kuni paari tuhande euroni. Pärast "tasu" maksmist ning kojunaasmist ei õnnestu Hiina partneritega enam kontakti saada.
Eestis on seni pöördutud peamiselt puidutööstuste poole. Rahvusvaheliselt on teada ka juhtumid, kus sama skeemiga kutsutakse Hiinasse näiteks produktsioonifirmat, et sõlmida leping 30osalise teleseriaali tootmiseks.
Sarnase pettuse ohvriks langeb aastas väidetavalt tuhandeid välismaiseid firmasid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?