Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia müüs elektrit 13% rohkem kui aasta eest
Eesti Energia müüs aprillis Baltimaades ja elektribörsidel kokku 807 GWh elektrienergiat, mida on 13% rohkem kui möödunud aastal samal ajal, teatas ettevõte.
Elektrienergia müüki mõjutas müügimahtude kasv elektribörsidel Eestis ja Leedus.
Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud elektriturul müüs Eesti Energia aprillis 447 GWh elektrienergiat, mis on ligi 4 protsenti rohkem kui aasta eest. Reguleerimata hinnaga ehk avatud turgudel ja elektribörsidel müüdi aprillis 360 GWh ehk 28 protsenti rohkem elektrienergiat kui mullu.
Eesti jaeturu klientidele ehk nii suletud kui ka avatud turu lõpptarbijatele müüs Eesti Energia aprillis 2 protsenti vähem elektrienergiat kui aasta tagasi ehk 470 GWh.
Lätis kasvas müük 8 protsendi võrra, kokku müüdi jaeklientidele Lätis 30,3 GWh elektrienergiat. Aprilli lõpu seisuga oli Eesti Energial Lätis 168 jaeklienti.
Leedus moodustas elektrienergia jaemüük aprillis 27,8 GWh, mis on seitse korda rohkem kui aasta varem. Aprilli lõpus oli Eesti Energial Leedus 116 jaeklienti.
Elektrienergia keskmine müügihind Eesti suletud turul ilma võrguteenusteta oli aprillis 30,4 eurot megavatt-tunni kohta (€/MWh). Keskmine baaselektrienergia hind Nord Pooli Eesti piirkonnas oli aprillis 40,3 €/MWh ning Soome piirkonnas 52,9 €/MWh.
Eesti Energia tootis aprillis 20,6 tuhat tonni (132 tuhat barrelit) vedelkütuseid, mis on 53 protsenti rohkem kui mullu. Põlevkivist toodetud vedelkütuste müügihinda mõjutab läbi kütteõli maailmaturuhinna toornafta maailmaturuhind – aprillis oli Brent toornafta keskmine hind 86 eurot barreli eest, mis on 36 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Soojusenergiat müüs Eesti Energia aprillis 81 GWh. Müük langes võrreldes 2010. aasta aprilliga 18 protsenti.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele