Tuleval nädala asub kohus arutama OÜ Kulversoni hagi Erakond Eestimaa Rohelised vastu, kus ettevõte palub rohelistel üüritud ruumid vabastada ja nõuab sisse tekitatud kahju.
Kulversoni omanik Vahur Nikopensius küll vastas Äripäeva telefonikõnele, kuid kohtuasja kommenteerima ei soostunud ning lõpetas kiirelt kõne. Roheliste juhatuse liige Jaan Vaablane ei ole enda sõnul asjaga väga täpselt kursis, kuid teadis rääkida, et tegemist on ühe vana asjaga. „Umbes kolm, neli aastat tagasi on see hagi juba esitatud. Praegu lihtsalt toimub jälle üks istung,“ rääkis Vaablane ja soovitab pöörduda erakonna endiste juhtide poole.
Tartu Ekspressi andmetel on vaidluse sisu selles, et võlga ja ruumide vabastamist nõudis aastaid rohelistele Tartusse kontori ja sellele sisustuse hankinud ärimees Urmas Makrjakov. Asjas siiski edu saavutamata, müüs ta firma koos nõudega OÜ Kulversonile, kes tuleval nädalal kohtus roheliste vastu astub.
„Kui mälu ei peta, siis me üürisime neilt ruume, kolisime sealt välja, andsime neile võtmed üle, aga nad millegipärast elavad siiamaani teadmisega, et me ei andnud neile neid ruume üle. Nad blufivad, üritavad raha välja petta,“ rääkis Tartu Ekspressile roheliste Tartu piirkonna juht Peep Mardiste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Roheliste kunagise juhi, praeguse lihtliikme Marek Strandberi sõnul renditi Makrjakovilt Tartus ruume, mille ärimees oli oma kuludega möbleerinud aga rahanõudeks tal siiski alust ei ole. „Lõpuks tuli välja, et kui härra Makrjakov ei saanud kõrget kohta erakonna juhatuses ja riigikogu nimekirjas ja lõpuks ei saanud ka riigikokku, siis ühtäkki hakkas ta erakonnalt raha nõudma.“
Urmas Makrjakov muutus endiste erakonnakaaslaste juttu kuuldes emotsionaalseks, ent ei soovinud küsimust lähemalt kommenteerida, kuna on ettevõtte koos nõudeõigusega edasi müünud.
2008. aasta seisuga nõudis Makrjakov erakonnalt 50 000 krooni, millist summat aga uus omanik saada soovib, pole teada.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.