12. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna hommikul avaldas IMF info, et ka nende arvutisüsteemidesse on sisse tungitud ning püütud sealt erinevat infot kopeerida.

Identiteedivarguste uurimisega tegeleva organisatsiooni sõnul rünnati eelmise aastal 16 miljonit kontot erinevates pankades, ettevõtetes, haridusasutustes, meditsiiniasutustes ja valitsuses.

USAs pangahoiuste kindlustamisega tegeleva korporatsiooni juht Sheila Bairi sõnul plaanitakse pankade online-turvalisust veelgi enam kontrollima hakata ning mõnele pangale on juba antud range soovitus panustada rohkem oma turvalisuse tagamisse. 

Tänapäeva pangaröövlid erinevad traditsioonilistest pangaröövlitest tunduvalt. Edukad pangaröövlid ei ole kasuta enam relva vaid on varustatud arvutiklaviatuuriga. Küberkurjategijate ja pankade vahel on käimas nn võidurelvastumine. Kahjuks tundub, et viimasel ajal on edukamad olnud häkkerid.

Identiteedivaraste tabamisega tegeleva John Sileo sõnul ei ole asi selles, et häkkerid on targemaks saanud vaid nad on lihtsalt nihutanud oma strateegiat. „Selle asemel, et rünnata eesust, "räägivad" nad ära mõne igavleva valvuri varusissepääsu juures.“

„Ma arvan, et põhjus seisneb siin inimfaktoris,“ lisas Sileo. Tema sõnul toimub süsteem nii, et mõnele pahaaimamatule töötajale läkitatakse pahavara või nuhkvaraga link, kusjuures sotsiaalvõrgustikud on avanud selle jaoks täiesti uue maailma. Inimesed, kes mitte kunagi ei ava kahtlasi e-maile usaldavad sõpradelt tulnud linke ja avavad neid. Loomulikult pole tegemist sõprade saadetud lingiga vaid häkkerite loodud süsteemiga.  

Teine häkkerite salauks on nutitelefonid, mille erinevatesse rakendustesse saab pahavara kinnitada. Sileo sõnul esimene ja kõige lihtsam asi, mida iga inimene enda kaitsmiseks teha saab, on oma telefonile parooli alla panemine. Telefoni varguse või kaotamise korral annab parool märkimisväärse ajavõidu.

Sileo sõnul peavad ka pangad pöörama rohkem tähelepanu kõikide oma töötajate koolitamisele, mitte lootma ainult kõrgtasemeliste IT-spetsialistidele.

Mida siis Citi panga kaardiomanikud edasi peaks tegema? Kuigi rünnak panga andmetele toimus mais, ei tähenda see, et kuritegelikul teel saadud andmeid kohe müüki pandaks. Sileo soovitab siduda oma pangakonto sõnumiga saadetava teavitusega, mille abil oleks võimalik kohe teada saada, et keegi teine kasutab sinu kontot. 

Autor: Haldusuudised.ee