Meie põhimure on see, et kindlustusvõtjate eest on väga tihti otsused ära tehtud juba ette ja seega pole tagatud kliendi vabad valikud hetkel, kui ta võtab pangast kas laenu või liisingut, ütles Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
„Kui tehislikke piiranguid ei oleks seatud, oleks tarbijatel väga tihti võimalik oma finantseeritava vara tagatiseks osta kindlustusteenust kolmandiku kuni poole võrra soodsamalt,“ täpsustas Jesse. „Väga paljude Euroopa riikide praktika näitab, et panga pakutu ei pruugi alati mitte kõige soodsam tehing olla. Ja tegelikult – kas see on soodsam või mitte, aga kui konkurentsi ei ole, siis soodsama pakkumise võimalus on igal juhul välistatud.“
Eesti Kindlustusseltside Liit esitas täna rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kindlustustegevuse seadust, et pankade kindlustusseltsidel poleks eelist olukorras, kus klient peab finantseerimise tagatiseks oleva või finantseeritava vara kindlustama.
Jesse sõnul on Eestis neli põhilist panka, kellest Swedbank ja SEB kasutavad kindlusturul tegutsemisel üht praktikat ning Nordea Eesti ja Sampo Pank teistsugust praktikat. „Me analüüsisime neid praktikaid, mis Eesti turul on, ja tegime ettepaneku ühtlustada käitumist nii, et klient saaks alati, sõltumata teenindussituatsioonist, samaväärse ja võimalikult hea kohtlemise,“ lausus Jesse.
Jesse kinnitusel on nad tarbijakaitseametiga ja konkurentsiametiga sel teemal nõu pidanud ning mõlemad ametid leiavad, et tänane olukord on ebarahuldav ja et seda oleks vaja muuta.
„Kas rahandusministeerium üldse initsiatiivi alustab või mitte, see on väga palju rahandusministeeriumis endas kinni,“ rääkis Jesse. „Kuna aga nii tarbijakaitseamet kui konkurentsiamet, kes on teemaga erinevate nurkade alt seotud, näevad, et tänane regulatsioon on ebapiisav tarbijate kaitse ja konkurentsi tagamiseks, siis ma eeldan, et rahandusministeerium vähemalt võtab analüüsida seda teemat.“ 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele