Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mart Jesse: pangad teevad kindlustusvõtja eest otsused ära
Meie põhimure on see, et kindlustusvõtjate eest on väga tihti otsused ära tehtud juba ette ja seega pole tagatud kliendi vabad valikud hetkel, kui ta võtab pangast kas laenu või liisingut, ütles Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
„Kui tehislikke piiranguid ei oleks seatud, oleks tarbijatel väga tihti võimalik oma finantseeritava vara tagatiseks osta kindlustusteenust kolmandiku kuni poole võrra soodsamalt,“ täpsustas Jesse. „Väga paljude Euroopa riikide praktika näitab, et panga pakutu ei pruugi alati mitte kõige soodsam tehing olla. Ja tegelikult – kas see on soodsam või mitte, aga kui konkurentsi ei ole, siis soodsama pakkumise võimalus on igal juhul välistatud.“
Eesti Kindlustusseltside Liit esitas täna rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kindlustustegevuse seadust, et pankade kindlustusseltsidel poleks eelist olukorras, kus klient peab finantseerimise tagatiseks oleva või finantseeritava vara kindlustama.
Jesse sõnul on Eestis neli põhilist panka, kellest Swedbank ja SEB kasutavad kindlusturul tegutsemisel üht praktikat ning Nordea Eesti ja Sampo Pank teistsugust praktikat. „Me analüüsisime neid praktikaid, mis Eesti turul on, ja tegime ettepaneku ühtlustada käitumist nii, et klient saaks alati, sõltumata teenindussituatsioonist, samaväärse ja võimalikult hea kohtlemise,“ lausus Jesse.
Jesse kinnitusel on nad tarbijakaitseametiga ja konkurentsiametiga sel teemal nõu pidanud ning mõlemad ametid leiavad, et tänane olukord on ebarahuldav ja et seda oleks vaja muuta.
„Kas rahandusministeerium üldse initsiatiivi alustab või mitte, see on väga palju rahandusministeeriumis endas kinni,“ rääkis Jesse. „Kuna aga nii tarbijakaitseamet kui konkurentsiamet, kes on teemaga erinevate nurkade alt seotud, näevad, et tänane regulatsioon on ebapiisav tarbijate kaitse ja konkurentsi tagamiseks, siis ma eeldan, et rahandusministeerium vähemalt võtab analüüsida seda teemat.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele